Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja ajakirjas Teataja: Kuidas tuua säravaid reaalainete õpetajaid igasse Eesti kooli?

Kirjutas kommunikatsioonibüroo Miltton vanemkonsultant Sigrid Laev Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja ajakirja Teataja jaoks.

„Ma tahan, et minu tütardel oleks ägedad õpetajad. Ja ka teistel lastel, kes õpivad näiteks mõnes maakoolis.“ See oli mõte, mis ajendas Elinor Tomingat koguma toetust reaalainete õpetajatele üle Eesti. Tema ja Tallinna Tehnikaülikooli siht on jagada juba tänavu sügisel stipendiume vähemalt 60 õpetajale – igasse maakonda neli. Aga see saab sündida vaid siis, kui on inimesi, kes selle unistusega kaasa tulevad.

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi juhi Elinor Tominga jaoks ei ole tänavu loodud reaalainete õpetajate toetusfond lihtsalt järjekordne tööprojekt. See on midagi palju isiklikumat. Häid inspireerivaid õpetajaid peaks jaguma nii tõmbekeskustesse kui ka maakoolidesse. Just Eesti põhikoolide reaalainete õpetajate toetamise ongi Toming koos ülikooli juhtkonna ning ettevõtete ja eraisikute toel võtnud oma südameasjaks.

Mõni aasta tagasi ei oleks Toming arvanud, et temast saab õpetajate eestkõneleja. Võib öelda, et see mõte hakkas idanema siis, kui ta seitse suve Ameerikas ukselt uksele raamatuid müüs. „Kohtusin seal umbes 30 000 perega. Nägin peresid, kus vanemad tegid kolmel kohal tööd, et lapsed saaksid edasi õppida, aga nägin ka ilusaid maju ja perfektseid perepilte, mille taga polnud soojust ega huvi laste hariduse vastu,“ meenutab ta. Need kohtumised kinnitasid veendumust, et laialdased teadmised, huvi maailma vastu ning haridus – ja eriti õpetajad, kes seda edasi annavad – on olulisemad kui ükskõik milline materiaalne hüve.

Õpetajad, kes muudavad elusid

Tema peres polnud vanemad kõrgharidusega, aga pärast põhikooli gümnaasiumisse ja ülikooli minek tundus loomulik. „Eks vanemad suunasid ka. Tagantjärele mõeldes oli see suur privileeg ja mulle on alati tundunud, et haridus on parim viis avaramat maailma näha ja mõista,“ lisab ta. Elinorile meenub enda kooliaastatest eelkõige põhikooli matemaatikaõpetaja. „Õpetaja jäi rahulikuks isegi siis, kui pidi mulle midagi seitse korda seletama. Füüsikatundides tegime reaalseid katseid elektriga, see polnud ainult õppimine, see oli avastamine,“ meenutab ta. Kuigi põhikooli lõpus mõtles ta minna õppima Nõo või mõnda teise tuntud reaalainete kallakuga kooli, otsustas ta lõpuks jääda Elvasse. „Ma sain aru, et kui tahan, võin õppida hästi ka siin,“ ütleb ta.

Fond sündis suuremast murest

Aastaid hiljem, juba Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi juhina, jõudis Toming koos kaasmõtlejatega küsimuseni: kuidas saaks laiemalt panustada Eesti haridusse? „Mõte hakkas idanema Tallinna Tehnikaülikooli 2023. aasta vilistlaskogu seminarist, kus kerkis mõte, kas ja mida saaks ülikool teha põhikooli ja õpetajate suunal,“ räägib Toming. „Ka arengufondi nõukogus on olnud jutuks, mida võiksime teha selleks, et Eesti noortel oleks suurem huvi reaalainete õppimise vastu. Oleme veendunud, et kui tahame tugevat järelkasvu ülikoolis, peame seda toetama juba põhikoolis.“

Pärast põhikooli kaob 20–25% noortest koolisüsteemist, veerand jõuab kutsekooli ja pooled gümnaasiumi. Lisaks on põhikooli aeg ka Heateo Arendusfondi tellitud ja Statistikaameti teostatud õpetajate elukaare analüüsi järgi üks keerulisemaid, kus koolid õpetajaid kaotavad.

Türi Põhikooli direktor Tiina Lohur otsis tänavu suvel kooli nii matemaatika kui ka füüsika õpetajat. Senine füüsikat õpetanud inimene läkski koolist ära teisele elualale. Lohur nõustub, et põhikooli astmes on õpetajatel palju peamurdmist pakkuvaid ülesandeid. „Kindlasti on põhikoolis õpetajana keerulisem, sest seal on lisaks õpetamisele oluline ka kasvatusmoment, gümnaasiumis on selle võrra kergem,“ ütleb ta. Kui õpetajate suur koormus on üldine probleem, siis maakooli õpetaja leidmisega võib lisanduda ka sõidukulude mure. „Reaalainete õpetajad vajavad kindlasti toetusi, sest neid on kõige keerulisem leida, eriti matemaatikas ja füüsikas,“ ütleb Lohur. „Noortel õpetajatel on kohati väiksem koormus, et nad saaks ka ise õppida ja kui on ka väikesed lapsed, siis kindlasti on iga toetus motiveeriv. Aga ka kogenud õpetajad võivad tunda end puudutatuna, kui ainult noortest räägitakse. Tunnustust vajavad ja väärivad nad kõik.“

Miks just reaalainete õpetajate fond?

Reaalainete õpetajate fondi loomise mõte tekis Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondis seepärast, et reaalained õpetavad süsteemselt mõtlema, probleeme märkama ja lahendusi looma. „See mõtteviis on tulevikus vajalik igal pool, ole sa insener, majandusinimene või õpetaja. Kui meil ei ole häid reaalainete õpetajaid, ei ole meil ka noori, kes tulevikus meie ettevõtetes innovatsiooni veaksid,“ ütleb Toming.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul määrab matemaatika Eesti konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekuse paljudes valdkondades, eriti aga IT-s, inseneerias ja majanduses. „Mida enam koolinoori julgustatakse põhikoolis reaalaineid õppima nii teoreetiliste kui ka praktiliste näidetega, seda laiemad võimalused avanevad noortele gümnaasiumis ja ka ülikoolis. Vaja on muuta ühiskonna suhtumist reaalainetesse ja matemaatikasse, suurendada selle hariduse tähtsust ja kohandada õpetamismeetodeid vastavalt tänapäeva vajadustele,“ märgib Land. „Kehv matemaatika riigieksami tulemus võib sulgeda noorte jaoks uksi, mis on eelkõige seotud reaalainete edasiõppimisega.“

Ettevõtmisse sai kaasatud ka Eesti Õpetajate Liit, et oleks päris selge, et aetakse õiget ja vajalikku asja. „Liidu juhatuse liige Margit Timakov ütles, et on harjunud saama pigem kõnesid, et midagi on halvasti. Kui nüüd helistati mõttega, et tahaks õpetajaid tunnustada ja toetada, siis see kõne lõi ta pahviks,“ meenutab Toming.

Tulemusi näeme alles aastate pärast

Fondi eesmärk on jagada stipendiume, millega õpetajad saavad teha seda, mida neil on kõige rohkem vaja: võtta aeg maha või täiendada end nii, et tunnid oleksid põnevamad ja inspireerivamad. „Me ei ütle õpetajale, kuidas ta peab seda raha kasutama. See on mõeldud nii-öelda akude laadimiseks, et õpetajal oleks hea olla rõõmsa ja värskena klassi ees. Igaühel võib olla selleks oma viis,“ ütleb Toming. „See on investeering meie laste heaolusse ja ühiskonna arengusse.“

Praegu on fond kogunud ligi 24 000 eurot, aga siht on suurem. „Tahaksime igasse maakonda jagada neli stipendiumit – kokku vähemalt 60 õpetajale. Kui iga ettevõte panustaks kasvõi 500 eurot aastas, teeks see Eesti peale kokku juba kümneid miljoneid. Kujutage ette, kui paljusid õpetajaid me toetada ja tunnustada saaksime,“ räägib Toming.

Vaja on reaalseid tegusid õpetajate väärtustamiseks

Elinor Tominga sõnul on kõige keerulisem panna inimesi päriselt tegutsema. „Kõik ütlevad: tubli ettevõtmine, väga tore. Kuid muutuse saavutamiseks oleks vaja ka reaalseid tegusid. Kümme eurot võib paista väiksena, kuid kui igaüks annaks nii palju, oleks sel kokku suur mõju,“ mõtiskleb ta.

Tema unistus on, et kümne aasta pärast ei peaks ükski õpetaja kutsumusega inimene valima selle ameti asemel teist tööd lihtsalt raha pärast. Õpetaja peaks normaalkoormusega teenima palka, mis võimaldab peret üleval pidada. Samuti võiks õpetaja amet olla ühiskonnas sama mainekas kui arsti või inseneri oma. „Kui fond aitab sellele kasvõi natukenegi kaasa, siis on see juba suur võit,“ ütleb Toming. „Kokkuvõttes teeme me seda kõike oma laste ja lastelaste nimel. Et ka nemad saaks õppida säravate õpetajate käe all, olgu siis tõmbekeskuses või väiksemas maakoolis.“

Ettevõttena on meil huvi ja vastutus tuleviku spetsialistide kujundamisel

“Meil on Eestis sadu õpetajaid, kes septembrist maini teevad tööd, millest otseselt sõltub meie Eesti IME püsimine.”

Eesti tulevik sõltub otseselt sellest, kui hästi suudavad põhikooli õpetajad süstida noortesse huvi matemaatika, füüsika, keemia ja teiste reaalainete vastu. Just neile teadmistele tugineb inseneritöö, IT, meditsiin, finantsjuhtimine, tootearendus, uued tehnoloogiad ehk suurem osa valdkondadest, millest sõltub Eesti majanduse edu ja jätkusuutlikkus.

Ettevõttena on meil otsene huvi ja ka vastutus toetada neid inimesi, kes praegu „panevad seemne mulda“, et meil oleks 2030. aastal pädevaid ja motiveeritud spetsialiste, keda tööle värvata.

Stipendiumid reaalainete õpetajatele on üks konkreetne viis esile tõsta ja tunnustada nende panust. Stipendiumi eesmärk on hoida meie koolides ägedaid ja inspireerivaid õpetajaid. See on ühiskondlik missioon, millele peaks iga inimene ja iga ettevõte võimaluse korral õla alla panema.

Soovitan siiralt kaaluda lisaks ettevõtete toetusele ka isiklikku panust, näiteks teha püsiannetus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondile, et kõik õpetajad, keda lastevanemad, koolid või kogukonnad esile tõstavad, saaksid tunnustuse osaliseks. Pole mõistlik valida välja ainult kümme parimat, kui meil on Eestis sadu õpetajaid, kes septembrist maini teevad tööd, millest otseselt sõltub meie Eesti IME püsimine.

Estel Pukk, Verston Eesti personalijuht

Igaüks saab aidata!

• Tee reaalainete õpetajate toetusfondile ühekordne või püsiannetus – isegi 10 eurot kuus on abiks.
• Kui juhid ettevõtet, siis kaalu võimalusi hariduse toetamiseks: sinu toetus võib olla näiteks oma maakonna nelja õpetaja stipendiumiks oluline.
• Hea võimalus on ettevõtte jõulukingid või heategevuslikud ettevõtmised siduda õpetajate toetusfondiga.
• Levita sõna – tunnusta häid õpetajaid ja räägi toetamise võimalusest.

Algallikas: Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja ajakiri Teataja 4/2025. Loe ajakirjast ka artiklit “Noorte reaalainete õpetajate koolist lahkumise oht on suur”