Stipendiumifondid

Stipendiumifondi tutvustus

Mihkel Aitsami nimeline stipendium on asutatud 2015. Aastal Eesti Telekom, Silberauto ja Harju Elektri poolt TTÜ Vilistlaskogu heakskiidul ja TalTechi erivajadustega üliõpilaste nõustaja Sven Kõllametsa ettepanekul.

Mihkel Aitsami mälestusstipendiumi eesmärgiks on M. Aitsami elutööst lähtuvalt eelkõige toetada ja soodustada erivajadusega Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste õppimist ülikooli tasemeõppes.

Soovime igal sügisel stipendiumiga toetada TalTechis õppivat erivajadustega üliõpilast, kes on paljudele eeskujuks oma õppetulemuste ja aktiivsusega.

Stipendiumifond otsib toetajaid! 

Stipendiumi välja andmine

Mihkel Aitsami nimeline mälestusstipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ühele üliõpilasele, kellel on puue või muu erivajadus, mis põhjustab/võib põhjustada lisakulusid hariduse omandamisel. Kandidaadilt ootame head õppeedukust ja suurt huvi õpitava eriala vastu. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt esitatud dokumentide põhjal Arengufondi stipendiumikonkursil. Lähemalt saab tingimuste kohta lugeda statuudist.

[av_gallery ids='2280,2282' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-2o3u81' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Mihkel Aitsami nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Mihkel Aitsam sündis 9. oktoober 1929 Pärnus ja suri 27. august 2013.

Mihkel Aitsam oli eesti insener ja invaliikumise aktivist.

Ta sündis koolmeistrite perekonnas. Poliomüeliidi tagajärjel jäid tema jalad osaliselt halvatuks, kuid ta lõpetas tavakooli. Aastal 1964 lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal, pälvideas insener-energeetiku diplomi. Tema erialane karjäär tipnes ETKVL Arvutuskeskuse peainseneri ametikohaga.

Varases lapsepõlves põetud lastehalvatus seadis Mihkel Aitsami liikumisvõimetele piirid. Isiklikud kogemused kinnitasid puudega inimeste põhiprobleemi: tõrjutust ühiskonnas. Aitsam sellega ei leppinud.

Mihkel Aitsam oli esimene puudega inimene Eestis, kellele väljastati erandkorras autojuhiload, luba selleks tuli taotleda Moskvast.

Olnud 1980–81 Automi käsijuhtimissõidukite omanike sektori juhatuse liige ja esimees, rahvaspordiklubi Invasport asutajaliige ja 1982–89 selle esimees, aastast 1986 Eesti Invaspordi Liidu juhatuse liige, 1987–94 Eesti Invaühingute Liidu esimees ning 1994 AS-i Eesti Ortopeedia direktor. Probleemide sügavamaks tundmaõppimiseks töötas ta vabatahtliku kriisinõustajana Tallinna Kriisiabikeskuse öisel valvetelefonil, samuti asutas ta psühholoogilist toetust osutava MTÜ „Ma kuulan Teid". Kuulus aastast 1996 Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühingu juhatusse (1996–98 esimees).

Oma rikkalikke kogemusi jagas Aitsam ka noortega, lugedes invapsühholoogia loenguid nii Tallinna Pedagoogilises Instituudis kui ka Tallinna Pedagoogilises Seminaris.

2001. aastal omistas Eesti Vabariigi President Mihkel Aitsamile teenete eest invaliikumises Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Challenge your senses
• Erika Maksimova
• Harju Elekter AS
• Kaja Elstein
• Kaire Raasik
• Kevin Liimask
• Kristiina Kristal
• Mare Orav
• Rein Vaikmäe
• Telia Eesti AS
• Triin Toomesaar

 Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2023. aasta sügis - Rasmus Juhanson

2019. aasta sügis - ei antud välja

2018. aasta - Hannes Pärnaste, Alexei Malovitchko

2017. aasta - Marten Kask

2016. aasta - Jako Stein, Merilin Vihmaru

2015. aasta - Henri Telk

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Eesti merehariduse traditsioonid ulatuvad tagasi 19. sajandisse, kus esimesed meremehed said oma hariduse Eesti esimeses merekoolis Heinastes. Tänaseks on see kõik kulmineerunud uhke merekindlusega Koplis, kus igapäevaselt saavad kõrgetasemelist mereharidust sajad tudengid, kellest paljud seilavad maailmameredel, hoiavad meie mereteid turvalisena ja tagavad, et kaubad ja inimesed jõuavad meieni õigel ajal ja ohutult.

Stipendiumifond on loodud Eesti Mereakadeemia 105. aastapäeva puhul ning kuulutati ametlikult välja 1. novembril toimunud pidulikul aktusel. Eesti on mereriigina suurte väljakutsete ees ning ilma noorte talentide toeta ei ole meil võimalik kaugele seilata. Soovime luua jätkusuutliku stipendiumifondi, tänu millele oleks Mereakadeemia tudengitele pidevalt tagatud kindlad stipendiumid. Tuleviku lainelööja stipendiumi eesmärgiks on innustada tulevasi merendussektori spetsialiste ja anda nende purjedele veelgi rohkem jõudu juurde. See stipendium ei ole vaid rahaline toetus; see on vastupidavuse, pühendumuse ja sihikindluse tunnustamine sel tormisel ja pikal teekonnal. Lõppeesmärgina aitab fond soetada vajalikke seadmeid õppetegevuseks ning aidata kaasa tasustatud praktikakohtade loomisele ja täiendõppe võimaluste leidmisele.

Eesti Mereakadeemia annab pidevalt ka ise panuse stipendiumifondi kasvatamisse. Lisaks algatusele suunata aastapäevade ja vilistlasürituste piletitulu otse stipendiumifondi, oleme sidunud ka töötajate koosviibimised osalustasu kandmisega otse Tuleviku lainelööjate fondi. EMERA 105. aastapäeva üritusega lisandus fondi ligi 1500 eurot ning 2024 a. töötajate jõulupeo toel koguti veel 660 eurot. See on suurepärane viis anda oma panus merenduse järelkasvu toetuseks ja aidata kaasa stipendiumifondi jätkusuutlikule arengule.

[av_gallery ids='2333,2337,2339,2335' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-2qyi96' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Stipendiumi välja andmine

Soovime esimesed Tuleviku lainelööja stipendiumid välja anda 2025. aasta kevadise Arengufondi stipendiumikonkursi raames. Stipendiumitele saavad kandideerida kõik Mereakadeemia tudengid olenemata erialast. Tingimuste kohta saab lugeda statuudist.

Eesti Mereakadeemias on võimalik hetkel õppida neljal rakenduskõrghariduse ja kahel magistriõppe erialal, mille särasilmsed tudengid on igasuguse toetuse eest äärmiselt tänulikud.

Rakenduskõrghariduse erialad:

• Laevajuhtimine
• Laevamehaanika
• Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine
• Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

Magistri erialad:

• Merendus
• Merenduse digitaliseerimine

Tänuavaldus toetajale

Oleme merejumalatele igasuguse toetuse eest äärmiselt tänulikud ning soovime suuremaid toetajad omaltpoolt tänada ka merendusega seotud tegevustega:

• 100€ – Eesti Mereakadeemia majatuur
• 500€ – Mereakadeemia simulaatori külastus 10-le inimesele
• 1000€ – Jahisõit Mereakadeemia purjekaga "Tuulelind" 10-le inimesele

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Eesti Mereakadeemia stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Mereakadeemia ajalugu' tags='' custom_id='mereakadeemia-ajalugu' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Tallinna Merekool, kelle järglaseks on TalTechi Eesti Mereakadeemia, asutati ühe navigatsiooniklassina 1919. aastal. Samaaegselt avati Tallinna Tehnikumi juures laevamehaanikute klass, millest 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935 liideti Tallinna Merekooliga.

Möödunud sajandi 90ndate aastate alguses andsid Tallinnas mereharidust kolm õppeasutust: Tallinna Merekool, Tallinna Merekolledž ja Tallinna 1. Kutsekeskkool. 1992. a moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus. 1994. a andis Eesti Merelaevandus Merehariduskeskusele üle uue hoone Lasnamäel (Mustakivi tee 25).

1999. a nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks.

2009. a kolis Mereakadeemia juhtkond Lasnamäelt Kopli 101 asuvasse hoonesse. Järgnesid merendusteaduskond ja täiendusõpe ning 2012. a laevandusteaduskond, mehaanikateaduskond ja muud tugistruktuurid. 2015. aasta kevadel toimusid viimased tunnid Mustakivi tee õppehoone hoovipealsetes laborites.

1. augustil 2014 liitus Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja kannab sellest ajast uut nime TalTech Eesti Mereakadeemia. Liitumisel TalTechiga eraldus Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond, millest sai iseseisev õppeasutus nimega Eesti Merekool, mis asub Kopli 101 hoovipealses õppehoones.

1. jaanuar 2017 sai TalTech Eesti Mereakadeemia üheks viiest TalTechi teaduskonna tasandi struktuurüksusest.

27. oktoobril 2019 tähistas TalTech Eesti Mereakadeemia 100. aastapäeva.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Ando Kindel
• Mereakadeemia mereveonduse uurimisrühm

Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

Peagi tulekul.

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

TalTechis on tippsportlastele võimaldatud topeltkarjäär. Võimalus teha väga heal tasemel sporti ning sama aegselt omandada erialakraad. Stipendiumi eesmärk on anda võimalus ja innustada noori veel rohkem unistama, pingutama ja oma unistuste poole püüdlema.

Stipendiumile saavad kandideerida:

• TalTechis õppivad sportlased, kes on TalTech esindustiimides;
• TalTechis õppivad sportlased, kes osalevad suurtel Eesti ja/või rahvusvahelistel võistlustel.

Iga toetus annab hoogu talendile spordis ja tehnilise eriala omandamisel! See stipendium ei ole vaid rahaline toetus; see on vastupidavuse, pühendumuse ja sihikindluse tunnustamine. 

[av_video src='https://toeta.taltech.ee/wp-content/uploads/2024/02/Susannah.KaulFHD.mp4' mobile_image='' attachment='' attachment_size='' format='16-9' width='16' height='9' conditional_play='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-49hl60' sc_version='1.0']

TalTech spordi esindusmeeskondades ja ka individuaal spordialadel on järjest enam noori, kes samaaegselt omandavad kõrgharidust. Seega on stipendiumiga toetus määrava tähtsusega tulevaste (spordi)liidrite kujundamisel.

Kuidas sport toetab tippspetsialistide arengut?

Distsipliin, meeskonnatöö, pidev väljakutse füüsiliselt ja mentaalselt, suur õppe- ja spordikoormus – need märksõnad kasvatavad indiviidis iseloomu tõusta oma valdkonna tipuks. Olgu selleks sport või erialane teekond. Füüsilise väljakutsele lisaks avab akadeemiline haridus võimalused, mis muidu võiksid jääda ligipääsmatuks.

Lisaks loovad stipendiumid võimalused, kus noored saavad esitleda oma oskusi rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustel, esindades mitte ainult ennast vaid ka TalTechi uhkuse ja auväärsete saadikutena.

[av_video src='https://toeta.taltech.ee/wp-content/uploads/2024/02/Juuso-Roihu-FHD.mp4' mobile_image='' attachment='' attachment_size='' format='16-9' width='16' height='9' conditional_play='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-9m6u0' sc_version='1.0']

Eks igal spordialal on erinevad kulutused ning aasta eelarved võivad erineda kümnetes tuhandetes. Üks on aga selge, et iga panus loeb ning aitab kaasa suure eesmärgi saavutamiseks.
Siin aga ülevaade olümpiapääsu taga ajavate purjetajate vendade Roihude eelarvest, et neil oleks võimalik võistelda maailma tippudega: uue paadi kere 24 750 eurot. Sellele lisandub iga aasa üks uus mast ja kaks paari uusi purjeid, kokku umbes 20 000 eurot. Tipptasemel võistlemisel läheks varustuse peale aastas seega umbes 45 000 eurot. Sellele lisanduvad laagrid, mis maksavad aastas umbes 39 000 eurot. Seega on kõik kulud kokku aastas üle 84 000 eurot.

Pikemalt saab Susannah ja Juuso teekonnast lugeda SIIT.

Stipendiumi välja andmine

2024. aasta sügisel anti esmakordselt välja TalTech sportlase topeltkarjääri stipendiumid suuruses 4000 eurot tänu AS Tallinna Vee toetusele.

Stipendiumile saavad kandideerida TalTech üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel, kes on võistelnud kohalikel ja/või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel või on TalTechi esindustiimides ja kes on aktiivse ja ettevõtliku eluhoiakuga ning näevad end õpitaval erialal tippspetsialistina. Tingimuste kohta saab lähmalt lugeda statuudist.

TalTech topeltkarjääri toetajatele imeline pakkumine TalTech Spordiklubi poolt: 

• 50€ - 2 pääset kahele kodumängule (korvpall või võrkpall)
• 100€ - 4 pääset kahele kodumängule (korvpall või võrkpall)
• 500€ - TalTech Spordihoone jõusaali aastakaart

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank:  EE572200221011286139

Märksõna: TalTech sportlase topeltkarjääri stipendium

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• AS Tallinna Vesi
• Kristiina Kristal

 Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']
2024. aasta sügis - Karolina Kibbermann, Juuso Kristjan Roihu
[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Stipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada üliõpilasi, kes panustavad lisaks väga olulisele akadeemilisele õpitegevusele ka ülikooli toimimisse laiemalt. Stipendium on tudengitele, kes aitavad kaasa ülikooli kui edasiviiva jõu töösse ja vaatavad avara pilguga ringi ning toovad värskeid ideid endaga kooli kaasa, mis omakorda soodustab institutsiooni arengut. Stipendiumi abil soovitakse samuti aidata kaasa eelnimetatud ülimalt silmapaistvate tudengite vabatahtliku tegevuse jätkamiseks ning eduka haridustee läbimise soodustamiseks. Fond ei seo tudengit ühe kindla ettevõttega, ei eelda tudengilt erinevaid koostööleppeid, ega piiritle tudengi saavutusi ainult traditsioonilise akadeemilise edu raamidesse.

Stipendiumi tulemusena loodetakse tõsta inseneeria-alast teadlikkust, suurendada inseneriteaduskonda õppima asuvate tudengite ja lõpetajate arvu ning vähendada väljalangevust. Pikemas vaates tagab stipendium inseneride juurdekasvu Eestis. Kõige olulisem on, et stipendium toetab ja tunnustab aktiivseid tudengeid, kes panustavad vabatahtlikult eelpool toodud eesmärkide teostamisse.

Loe rohkem fondi kohta artiklist "TalTechi vilistlased võitlevad uue stipendiumifondiga inseneride puuduse vastu"

[av_gallery ids='1528,2551,2549,1526' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-8bggu' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Inseneridele on teada, et inseneritöö pole – nagu võib stereotüüpidest paista – pelgalt tehniline ehk teoreetiliste teadmiste kasutamine tehnoloogia loomiseks ning rakendamiseks. Märkimisväärne osa inseneride argipäevast on koostöö valdkonnaväliste osapooltega, meeskondade juhtimine ja tootmisahelate haldamine. Tehnikaülikool annab lõpetajatele tugeva tehnilis-teoreetilise teadmistekogumi, kuid tudengiaktivism aitab arendada oskust hallata erinevate huvigruppide ja tiimiliikmete vahelisi suhteid, et saavutada ühine eesmärk.

Stipendiumi välja andmine

Stipendiume antakse välja üks kord aastas, kevadeti SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiumikonkursi raames edukatele üliõpilastele. Esimesed stipendiumid anti välja 2024. aasta kevadel. Kandideerimistingimuste kohta saab lähemal lugeda statuudist.

Minimaalselt tunnustatakse ühte tudengit stipendiumiga mahus 1500 EUR. Rahalise eesmärgi ületamisel tunnustatakse kevadsemestris ühte või enamat tudengit, kui see rahaliselt on võimalik. Rahaline jääk jäetakse tulevaste stipendiumivoorude tarvis. Toetama on oodatud kõik, kellele läheb korda tudengielu jätkusuutlikkus ja selle lisandväärtus haridusele. Kõik, kes usuvad, et Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud võimekatest tudengitest kasvanud tippinseneridest võidab kitsamalt nii inseneeriavaldkond kui ka kogu ühiskond tervikuna.

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel. Selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank:  EE572200221011286139

Märksõna: Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu Vilistlaskogu stipendium

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

Toetusportaali toetajad saavad valida, kas nende nimed avalikustatakse veebis toetajate nimekirjas. 500 või enama euroga toetanud isikud ja/või ettevõtted mainitakse soovi korral ära eraldi toetusportaalis nimeliselt antud aasta patroonide seas koos logodega ning nende nimed kajastatakse ka stipendiumi tänukirjal.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Azortum OÜ
• Combicon OÜ
• Enn Karin
• Erik Liim
• Erik Teder
• Helena Kuivjõgi
• Henri Palm
• Janno Jegers
• Kadri-Ann Kertsmik
• Kaarel Siim
• Karl Sachris
• Karl Tammkõrv
• Kaspar Karus
• Maari Idnurm
• Maia-Mari Roasto
• Martin Talvik
• Mihkel Pogga
• Priit Raud
• Reshape OÜ
• Siim Suitslepp
• Sreenath Sukumaran
• StruDesign OÜ
• TalTech Inseneriteaduskond
• Tiit Bürkland
• Ülar Palmiste
• Üllar Hinno
• Veljo Konnimois

 Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta kevad - Brenda Pent, Carolin Tõntsu, Karolina Kudelina, Kristiina Tammik, Maarja-Liis Engel, Maksim Dolinin

Stipendiume on välja jagatud 9000 EUR suuruses.

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumi eesmärk on eriala üliõpilastele parimate võimaluste loomine keskendumaks õpingutele ja teadmiste omandamisele ning seeläbi tagada ehitatud keskkonna tehnosüsteemide valdkonna jätkusuutlik areng Eestis. Pilk lähiminevikku näitab, et meie valdkonna tudengitel on õppetöös edenemisel kui ka lõputööde koostamisel oluline takistus suur töökoormus. Osaliselt on see tingitud elukallidusest, kuid ehitusvaldkonna ettevõtted otsivad tikutulega taga tehnosüsteemide spetsialistide ning paratamatult rakendatakse juba töötavaid tudengeid suuremas mahus kui võiks (üliõpilase eesmärk on siiski nominaalajaga õpingute lõpetamine).

Sinu panus aitab andekatel tudengitel igapäevaeluga paremini toime tulla ja pikas perspektiivis tagab, et Sinul ja valdkonnas üldse on rohkem pädevaid kolleege ja koostööpartnereid.

Kuidas stipendium toetab valdkonna arengut?

Stipendiumi tulemusena tõstetakse teadlikkust hoonete sisekliima ja veetehnika eriala olulisusest, suurendatakse erialal õppima asuvate tudengite ja lõpetajate arvu ning vähendatakse väljalangevust. Hoonete sisekliima ja veetehnika ei hõlma pelgalt torustike projekteerimist, vaid erialal õpetatakse, kuidas koostöös teiste ehitusinseneridega tagada energiatõhusad ning toimivad ja hea sisekliimaga hooned. Vee ja keskkonnatehnika õppimine annab väga head teadmised sellest, kuidas saadakse tarbimiskõlbulik vesi ning kuidas see peale kasutamist keskkonda kahjustamata tagasi loodusesse juhitakse.

Kõige olulisem on see, et stipendium toetab ja tunnustab aktiivseid tudengeid, kes panustavad vabatahtlikult eelpool toodud eesmärkide teostamisse. Fond ei seo tudengit ühe kindla ettevõttega, ei eelda tudengilt erinevaid koostööleppeid, ega piiritle tudengi saavutusi ainult traditsioonilise akadeemilise edu raamidesse. Stipendiaatide valikul on oluliseks kriteeriumiks panustamine valdkonna arengusse õppetööväliselt ning kandidaatide meetodid eriala populariseerimiseks eakaaslaste hulgas.

Milline on tulevane insener, keda soovime toetada?

Ehitusinseneri töö pole – nagu võib stereotüüpidest paista – pelgalt standardites ja määrustes näpuga järge ajamine ning selle realiseerimine projektina või ehituses. Märkimisväärne osa inseneride argipäevast on koostöö teiste osapooltega, meeskondade juhtimine ja protsesside haldamine. Tehnikaülikool soovib lõpetajatele anda lisaks tugevale tehnilis-teoreetilistele teadmistele ka eelpool mainitud oskused ning tugeva suhtlusvõrgustiku.

Ideaalne stipendiaat:

• Saab hästi hakkama õppetöös ja suudab täita nominaalkoormust.
• Panustab erialasse erinevatel viisidel, näiteks korraldab eriala ühisüritusi, populariseerib eriala kooliõpilaste seas, kogub ja annab edasi ülikoolile tagasisidet õppetöö osas.
• Lisaks toetab õppetöös nooremaid tudengeid ning mõtleb kaasa õppetöö arendamisel, et Tehnikaülikoolist tuleksid tööturule motiveeritud ning pädevad hoonete sisekliima ja veetehnika vilistlased.

Vaata tingimusi lähemalt statuudist.

Stipendiaatide valimiseks moodustatakse komisjon, mis moodustab kandidaatide paremusjärjestuse. Iga komisjoni liige saab kandideerimisel esitatud materjalid ning moodustab individuaalse paremusjärjestuse. Komisjoni esimees koondab individuaalsed paremusjärjestused kokku ning lõplik paremusjärjestus pannaks paika komisjoni arutelu käigus ning parimad saavad stipendiumi. Stipendiaatide arv sõltub otsustamise hetkeks kogunenud annetuste summast.

[av_gallery ids='2189,2931,2935,2929,2939,2191' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='3' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31xxtg' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Mil määral soovime tudengeid toetada?

Meie eesmärk on toetada igal semestril Arengufondi stipendiumikonkursi raames kuni kümmet tudengit kogumahus 20 000 eurot. Üks stipendium on 2000 eurot ja konkursil antakse välja maksimaalne arv stipendiume, mida konkursi alguseks kogunenud summa võimaldab. Fondi jääk jäetakse Arengufondi tulevaste stipendiumivoorude tarvis. 2024. aasta kevadsemestril õnnestus mitmete toetajate abil välja anda esimesed kolm stipendiumit kogumahus 6000 eurot.

Toetama on oodatud kõik, kellele läheb korda tudengielu jätkusuutlikkus ja selle lisandväärtus haridusele. Kõik, kes usuvad, et Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud võimekatest tudengitest kasvanud tippinseneridest võidab kitsamalt nii inseneeriavaldkond kui ka kogu ühiskond tervikuna. 2000€ eest saab stipendiaat semestri jooksul katta kõik enda esmavajadused ning tänu sellele keskenduda õppetööle ning leida aega ka tudengiaktivismiks või muuks meelepäraseks tegevuseks. Stipendiumi jätkusuutlikkuse tagamiseks võid vormistada püsikorralduse ja ettevõtted saavad sõlmida pikaajalise koostööleppe.

Loe artiklist ettevõtetest, kes on tudengeid juba toetanud ning miks nad seda teevad.

[av_gallery ids='2921,2917,2919' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='3' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-21l7mc-1' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Kuidas toetada?

SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksu soodustusega ühingute nimekirjas ehk

• nimekirjas olevatele ühingutele saavad juriidilised isikud teha annetusi teatud piires maksuvabalt
• füüsilised isikud saavad nendele ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust

*Kogu annetatud summa kasutatakse stipendiumiteks. SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi haldamise kulu 10% annetustest katab Inseneriakadeemia

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Soovime stipendiume välja anda igal semestril ning vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank:  EE572200221011286139

Märksõna: Hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumid

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']
[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

• Aivar Uutar
• Alo Mikola
• Andres Piirsalu
• Clik AS
• Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus
• Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts
• Helena Kuivjõgi
• ICEkonsult
• Karin Pachel
• Kristi Nakkurt
• LCC Produkt OÜ
• Marelle Paas-O'Brock
• Martin Thalfeldt
• Urmas Saksakulm
• Vahur Põder
• Ülar Palmiste

 Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta kevad - Irene Väin, Kristin Taru, Leana Jete Korb

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Inseneriakadeemia tegevusi viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine kõrghariduses“ Inseneriakadeemia raames. Eesmärk on, et inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrgharidustaseme õpe ja lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele. Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Tegevuste periood on 01.05.2023-31.08.2029.

[av_gallery ids='2923,2925' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='featured' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-37sues' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Stipendiumifondi tutvustus

Uno Tölpuse nimeline stipendiumifond asutati eesmärgiga toetada arhitektuuri ja urbanistika erialal õppivaid talente. 2023. ja 2024. aastal toetas stipendiumi väljaandmist Saint-Gobain Eesti AS.

Fond otsib uusi toetajaid.

Stipendiumi välja andmine

Stipendiume tahetakse välja anda kord aastas, kevadise Arengufondi stipendiumikonkursi raames.

Uno Tölpuse nimeline stipendium on ette nähtud ühele Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia üliõpilasele, kes on loominguline, ambitsioonikas ja aktiivne tulevane arhitekt. Tema erialaprojektide hinded on suurepärased või mõnel muul viisil silmapaistvad, ta osaleb arhitektuurivõistlustel, -näitustel, -konverentsidel ja –biennaalidel ning võtab avalikkuses sõna arhitektuurivaldkonda puudutavates küsimustes. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja, CV ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda statuudist.

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Uno Tölpuse nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Uno Tölpus sündis 14. august 1928 Kundas ja suri 11. august 1964 Käsmus.

Uno Tölpus oli loomupärase andega särav arhitekt, kes ei hoidnud end tagasi ei töö murdmisel ega ka pidutsemisel. Parimas loomeeas siit ilmast lahkunud Tölpusest jäi maha helge legend ning terve rida oma ajastu parimat arhitektuuri. Tölpus astus 1946. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmehhanika teaduskonda arhitektuuri erialale. Tänu oma väga heale õppeedukusele (4,6 palli) vabastati ta õppemaksust ning tema diplomitöö vääris parimat hinnet.

Asudes peale Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1952. aastal tööle riiklikku projekteerimisinstituuti „Eesti Projekt“, osales ta kohe suuremahuliste ülesannete täitmisel ja töötas end viie aastaga üles vanemarhitekti kohale. Tölpuse looming vabanes järkjärgult mängleva kergusega stalinismi rangetest dogmadest ja raskepärasusest, mis asendusid moodsa asümmeetrilise juhuslikkuse ning Eesti arhitektuuris seni tundmatu erilise kerguse tundega. Uno Tölpus elas ajal, mil Eesti arhitektuur hakkas peegeldama, aga ka võimendama ühiskonnas toimuvaid muudatusi. Tölpus mõtles ja kavandas läbi skitseerimise ning tema ajastuomane projektigraafika on siiani kunstiliselt nauditav.

Uno Tölpus oli väga hea meeskonnaarhitekt. Ta jagas meelsasti oma kogemusi teistega ja omas suurt poolehoidu arhitektide hulgas. Tema isikuomaduste seas paistsid silma huumorimeel ja abivalmidus. Oma loomingulises töös iseloomustasid teda loogiline probleemide käsitlemine ning pidev enesetäiendamine. Olles RPI „Eesti Projekt“ tehnilise nõukogu liige, oli tal kaalukas osa kogu instituudi töös arhitektuursete põhimõtete suunamisel. Paljud arhitektuursed vormid ja kompositsioonilised võtted, samuti paljude konstruktiivsete ja tehniliste sõlmede arhitektuursed lahendused, mida „Eesti Projekt“ tollal kasutas, pärinesid Tölpuselt.

Koos oma endise juhendaja Peeter Tarvase ja kursusekaaslase Olga Kontšajevaga projekteeris Tölpus mitmed põnevad ning oma aja kohta uudse lahendusega spordihooned, sh Kalevi spordihall ja Aia tänava ujula. Oma ajastu kohta innovaatiliselt kavandati orgaaniliselt maastikusse sobituv Kääriku Tartu Ülikooli spordibaasi punasest tellisest hooned. Lisaks Tallinna Herne tänava väike tenniseklubi, Kloostrimetsa tee botaanikaaia tagune automotoklubi ning Kalevi turismibaas Viljandis.

Tölpus võttis osa kõigist tollal ENSV-s läbi viidud arhitektuurivõistlustest ja tuli eranditult auhinnalistele kohtadele, nagu näiteks Mustamäe elurajooni planeerimise projekt. Koos Peeter Tarvase ja August Volbergiga võitis Tölpus 1957. aastal Tartu Vanemuise teatrimaja arhitektuurivõistluse ning kümmekond aastat hiljem valmis põnevalt olemasoleva nõlva sisse kavandatud teater. Noore ja võimeka arhitektina osales Uno Tölpus ka Tallinna Lauluväljaku ning praeguse välisministeeriumi hoone autorite kollektiivides. Lisaks silmapaistavatele suurhoonetele leiab Tallinna aedlinnades, arvestades Uno Tölpuse lühikest karjääri vaga hulgaliselt oma ajastu kohta moodsaid ja isikupäraseid eramuid.

Tölpus on ka koos oma õpingukaaslaste Olga Kontšajeva ja Henno Sepmanniga tollasest TPI-st, tänasest Tallinna Tehnikaülikoolist, kavandanud 1960. aastate kõige terviklikuma modernistliku õppehoonete kompleksi Mustamäele. Ka selle hoonekompleksi puhul püüdis ta leida uudseid lahendusi ning töötas projektid põhjalikult läbi ja näitas üles talle omast leidlikkust ning kõrget meisterlikkust.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Saint-Gobain Eesti AS

 Toetajate nimekiri uueneb kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta kevad - Elise-Irene Lensment

2023. aasta kevad - Rasmus Ink

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Professor Juhan Laugis oli elektrotehnikateadlane, kes aastatel 1964‒2010 täitis Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis õppejõu rolli, sellest 23 aastat oli ta instituudi direktor. Tema eestvedamisel andis instituut märkimisväärse panuse Eesti teadusmahuka ettevõtluse arendamisse.

Juhan Laugise nimeline stipendiumifond on loodud, et toetada igal aastal ühte inseneriteaduskonna ettevõtlikku ja edumeelset magistriõppe üliõpilast, kelle erialane ettevalmistus ülikoolis ei piirdu vaid õppetööga, vaid kelle huvide ringi kuulub ka ettevõtlus (start-upid, hackatonid, ärimudelite konkursid, leiutamine ja muud näited ettevõtlikkusest), osavõtt üliõpilasorganisatsioonide tööst ja teaduskonverentsidest.

Fond on loodud eraisikute annetuste baasil.

Stipendiumi välja andmine

Stipendiume antakse välja kord aastas, sügisese Arengufondi stipendiumikonkursi raames.

Juhan Laugise nimelised stipendiumid on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna magistriõppe edukale tudengile. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja, CV ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda statuudist.

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Juhan Laugise nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Juhan Laugis sündis 7. märtsil 1938 Põltsamaal ning suri 1. novembril 2010 Tallinnas.

Juhan Laugis lõpetas 1956. aastal Tallinna Polütehnikumi ning 1961. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna tööstusettevõtete ja -seadmete elektrivarustuse erialal. 1970. sastal sai ta Leningradi Elektrotehnikainstituudis tehnikateaduste kandidaadi kraadi. Kaitses 1987. aastal Moskva Energeetika Instituudis oma väitekirja ja sai tehnikateaduste doktori kraadi.

Professor Juhan Laugis oli aastatel 1964‒2010 Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi õppejõud, sellest 23 aastat instituudi direktor. Ta oli õpetajaks ja juhendajaks paljudele Eesti ettevõtetes töötavatele juhtidele ja inseneridele: kokku on tema käe all õppinud ca 1800 lõpetajat. Tema eestvedamisel andis instituut märkimisväärse panuse Eesti teadusmahuka ettevõtluse arendamisse, sinna kuuluvad projektid, mille käigus varustati Tallinna trammid moodsate veoajamitega ja elektrooniliste juhtimissüsteemidega ning arendati välja transistoritel töötavad toitemuundurid Estel Elektro AS jaoks. Juhan Laugise juhtimisel loodi lennukitööstusele röntgenkontrolliseadmete kulgajameid ja sulametallide doseerimiseks magnetohüdrodünaamilisi seadmeid ning roboteid.

Ta arendas mitmekülgset koostööd paljude välisriikide ülikoolide ja ettevõtetega, oli üle 200 teadusartikli autor ja mitmete rahvusvaheliste teaduskonverentside orgkomitee liige. Juhan Laugis oli Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi juhatuse aseesimees ja üliõpilasseltsi Liivika vilistlaskogu liige. 2001. Aastal tunnustati Juhan Laugist Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali Mente et manu-ga.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

Fond on loodud eraisikute annetuste baasil.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis - Brenda Pent

2023. aasta sügis - Karl Martin Meras

2022. aasta sügis - Maano Maasikamets

2021. aasta sügis - Rainer Binsol

2020. aasta kevad - Sander Mitendorf

2020. aasta sügis - Rico Jaanipere

2019. aasta kevad - Ivari Sarv

2018. aasta - Janno Õunpuu

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Rein Lind on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (tollal TPI) elektriinsenerina. Pärast lõpetamist töötas ta insenerina ning pärast Eesti iseseisvumist kaitsejõududes relvastuse eksperdina, teenides Kaitseväe Logistikakeskuses kuni pensionile jäämiseni. Ta oli Eesti patrioot, osales aktiivselt sõjaajaloo seltsis ning hoidis tihedalt sidet oma alma materiga.

Tema sooviks oli, et automaatika - ja elektriinseneri eriala püsiks ja areneks.

Stipendiumi välja andmine

3000€ suurust stipendiumi antakse välja kord aastas, sügisese Arengufondi stipendiumikonkursi raames ning stipendiumi hakati välja andma 2022. aasta sügisesest konkursist alates.

Rein Lind magistriõppe stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli automaatika ja elektroonika valdkonna magistriõppe edukale üliõpilasele. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja, CV ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda statuudist.

[av_gallery ids='2296,2290,2798' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='3' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-21i0e6' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Rein Linnu nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Rein Lind sündis Tallinnas 24. veebruaril 1952. Suri 13.10.2021 Tallinnas.

Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis ja Tallinna 4. Keskkoolis. Järgnesid õpingud Tartu Ülikoolis füüsika erialal. 1975. aastal astus Rein Lind Tallinna Polütehnilisse Instituuti elektroautomaatika teaduskonda, mille ta lõpetas 1980. aastal elektriinsenerina.

Peale TPI lõpetamist asus Rein Lind tööle insenerina erikonstrueerimisbüroos - nimetusega Tallinna Raadioelektroonika konstrueerimisbüroo. Ta töötas seal kuni aastani 1991, mil taastati Eesti Vabariik ja ülalnimetatud erikonstrueerimisbüroo lõpetas oma tegevuse. Nende aastate vältel osales ta juhtivinsenerina nii uurimistöös kui ka mõõteriistade väljatöötamisel, mida rakendati militaarvaldkonnas. Eesti Vabariigi taastamise järgselt osales Rein Lind Eesti kaitsejõudude arendamisel, ta teenis staabiohvitserina Kaitsejõudude Peastaabis, olles ekspert relvastuse alal. Tema töö oli seotud relvastuse tehnilise osaga, kus tal tuli rakendada ka eelpoolnimetatud töös saadud kogemusi ja teadmisi, samuti tuli vajadusel teha koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Hiljem viidi relvastuse valdkond üle Kaitseväe Logistikakeskusse, kus Rein Lind teenis kuni pensioneerumiseni. Ta osales ka välisriikides vastava valdkonnaga seotud kohtumistel ja koolitustel. Teda on autasustatud sõjaväelise teenetemärgiga. Rein Lind oli tegev Eesti Sõjaajaloo seltsis, tema huvialaks oli sõjaajalugu. Ta oli Eesti patrioot ja isamaalise mõtteviisiga inimene.

Tal olid tihedad sidemed oma kursusega Tallinna Tehnikaülikoolist, igal aastal osales ta ka erialakonverentsil. Tema sooviks oli, et automaatika - ja elektriinseneri eriala püsiks ja areneks.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• perekond Lind

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis - Artur Lavrov

2023. aasta sügis - Karl Kaarlõp

2022. aasta sügis - Mattias Kitsing (magister), Karolina Kudelina (PhD)

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Erkki Truve (1965-2020) oli silmapaistev molekulaartehnoloog, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi rajaja ja loodusteaduste maja renoveerimise üks eestvedajaid, matemaatika-loodusteaduskonna loomise üks initsiaatoreid (aastatel 2009−2010 matemaatika-loodusteaduskonna dekaan ja nõukogu esimees), Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor aastatel 2010-2015. Erkki Truve peamiseks uurimisvaldkonnaks oli taimede molekulaarbioloogia ja viroloogia. Alates 1997. aastast 2019. aastani töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis professorina. Erkki Truve oli üks haruldasi isikuid, kelles oli ühendatud viljakas süvateadlane, laiahaardeline teadusorganisaator ja väljapaistev õppejõud.

Erkki Truve nimeline stipendium loodi tema mälestuseks korraldatud teaduskonverentsil. Konverentsi on võimalik järele vaadata siin. Stipendiumi allikaks on Erkki Truve nimeline fond Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondis, kuhu on kõigil fondi toetajatel võimalik panustada ja läbi selle toetada ka valdkonna järelkasvu ning arengut.

Stipendiumi välja andmine

Stipendiume antakse välja kord aastas, kevadel Arengufondi stipendiumikonkursi raames ning stipendiumi hakati välja andma 2021. aasta kevadisest konkursist alates.

Erkki Truve nimelised stipendiumid on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas rakenduskeemia ja biotehnoloogia magistriõppe edukale tudengile ning keemia ja biotehnoloogia doktorandile. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja, CV ja õpitulemuste põhjal.  Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda MA statuudist ja PhD statuudist.

[av_gallery ids='2245,2249' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-32ij1b' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Erkki Truve nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Erkki Truve sündis 23. veebruaril 1965 ja suri 55. aastasena 7. aprillil 2020.

Aastatel 1972–1983 õppis ta Tallinna 21. Keskkoolis, kõrghariduse omandas Erkki Truve aastatel 1983–1988 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas, mille lõpetas cum laude geneetikuna. Ta oli Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi aspirant aastatel 1988–1991. Doktoritöö kaitses ta 1996 TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Mart Saarma juhendamisel väitekirjaga "Studies on specific and broad spectrum virus resistance in transgenic plants".

Tallinna Tehnikaülikoolis tegutses ta kuni oma surmani aastatel 1997-2020, kus ta oli keemiateaduskonna geenitehnoloogia keskuse professor ja juhataja, geenitehnoloogia õppetooli juhataja 1997–2002; matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi direktor 2002–2006, geenitehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 2002–2016; teadusprorektor 2010-2015; loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2019.

Lisaks oli ta Eesti NSV/Eesti TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vaneminsener 1988, nooremteadur 1991–1996, teadur 1996, vanemteadur 1996–2006; TPÜ matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia õppetooli dotsent (0,25 koormusega) 1997–1998.

Tema teadustöö põhisuuna, taimeviroloogia alased tööd näitasid, et kogu eluslooduses toimivad protsessid lähedaselt – viiruste toimemehhanism, geenide sisse- ja väljalülitumine nii taimede kui loomade maailmas on sarnased. Tema tegevust teadlasena tunnustati maailma teaduskogukonnas laialdaselt ja teda kutsuti esinema paljudele rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Ta osales kümnetes ja kümnetes kolleegiumites, komisjonides, nõukogudes, mõtte- ning nõukodades nii Eesti ülikoolides ja ministeeriumites kui ka Euroopa Liidu ning maailma erinevate institutsioonide ja organisatsioonide juures. 2009. aastal tunnustati teda Eesti riikliku teaduspreemiaga põllumajandusteaduste alal.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Pärt Peterson
• Tiina Tamm

List täieneb.

Toetajate nimekirja uuendatakse 1 kord nädalas.

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta kevad - Riin Satsi, Annette Miller (PhD)

2023. aasta kevad - Kristi Rõuk, Sigrid Kirss (PhD)

2022. aasta kevad - Gertrud Henna Sildnik, Alex Sirp (PhD)

2021. aasta kevad - Karina Barsunova, Annela Avarlaid (PhD), Eli-Eelika Esvald (PhD)

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Arvo Ots oli silmapaistev Eesti energeetikateadlane, kelle tegevus teadlase, inseneri ja õpetlasena oli seotud Tallinna Tehnikaülikooliga alates aastast 1960. Tema auks on loodud tema nimeline stipendiumifond, mille eesmärgiks on toetada äsja alustanud tudengeid, populariseerida eriala ning seeläbi tagada energiatehnoloogia jätkusuutlik areng. Arvo Otsa keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia stipendiumi eesmärgiks on üliõpilastele parimate võimaluste loomine õpingutele keskendumiseks ja teadmiste omandamiseks, et tagada energiatehnoloogia valdkonna jätkusuutlik areng.

Stipendiumi välja andmine

Arvo Otsa nimeline stipendium on ette nähtud kuni kümnele inseneriteaduskonna bakalaureuseõppe keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala 1.- 6. semestri edukale üliõpilasele. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda statuudist.

750-eurone stipendium makstakse välja ühekordse maksena sama semestri jooksul Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi poolt. Stipendiume antakse välja kaks korda aastas alates 2022. aasta sügisest Arengufondi stipendiumikonkursite raames.

[av_gallery ids='2800,2181' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='portfolio' columns='2' thumbs_hover='' control_layout='av-control-hidden' slider_navigation='av-navigate-arrows' nav_visibility_desktop='' nav_arrow_color='' nav_arrow_bg_color='' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='avia_lazyload' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-27prv7' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Arvo Otsa nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Arvo Ots sündis 26. juunil 1931 Pärnus ning suri 91- aastasena 2022. aastal.

Ta alustas oma kooliteed Viljandis ning lõpetas 1950. aastal eksternina Tallinna 2. Keskkooli. Kõrghariduse sai ta Tallinna Tehnikaülikoolis (tollal TPI) soojuselektrijaamade erialal (cum laude).

1958. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi väitekirja (praegu võrdsustatud PhD kraadiga) ning 1968. aastal NSVL tehnikadoktori väitekirja teemal „Soojusfüüsikalised ja keemilised protsessid põlevkivi tolmküttekolletes“. Professori kutsediplom anti talle 1969.Ta täiendas end Moskva Üleliidulises Soojustehnika Instituudis 1971; Budapesti Tehnikaülikoolis 1974; Toronto Ülikoolis 1990, Åbo Akademis 1992.

Alates 1960. aastast oli Arvo Otsa tegevus teadlase, inseneri ja õpetlasena seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus ta oli 1960–1966 dotsent, 1966–1968 vanemteadur, 1968–1991 professor, edasi kümme aastat soojustehnika instituudi direktor ning 2001−2003 erakorraline professor. Pärast emiteerumist jätkas ta aastail 2003−2015 vanemteadurina.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Arvo Ots 1983. aastal energeetika alal. Ta kuulus akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. Oli pikaaegne Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige. Arvo Ots oli ka Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige ja Ameerika Mehaanikainseneride Liidu (ASME) liige.

Arvo Otsa teadus- ja inseneritegevus oli suunatud tahkekütuste põletamise uurimisele ja tööstuslikele rakendustele. Ta oli üks põlevkivi põletamise alase teoreetilise teaduse rajajaid. Tema uuringud käsitlesid soojuselektrijaamade aurukatelde kolletes toimuvaid protsesse (tolmpõletus- ja keevkihtkatelde teooria ja praktika). Suures osas tänu tema uuringutele ja insenerioskustele on loodud kaasaegsed põlevkivienergeetika seadmed Eesti elektrijaamades. Tema noorusajal sai võimalikuks vananenud restkatelde asendamine tolmpõletamisseadmetega ja hiljem keevkihtkateldega.

Poole sajandi jooksul on Arvo Ots andnud oma teadmised edasi sadadele soojusjõuseadmete spetsialistidele ning olnud kolme NSVL doktoritöö ja paljude teaduste kandidaadi ja PhD väitekirjade juhendaja. Austatud teadlase sulest on ilmunud üle 500 teaduspublikatsiooni (sh neli monograafiat) ja mitmed kõrgkooliõpikud. Tal on kokku 19 patenti, autori- ja kasuliku mudeli tunnistust. Oma ala hinnatud spetsialistina ning teaduste akadeemia energeetikanõukogu liikmena panustas ta Eesti energiaseaduse väljatöötamisse ja Eesti energeetika arenguprogrammide koostamisse.

Kahel korral (1970, 1980) on Arvo Otsa tööd tunnustatud Nõukogude Eesti teaduspreemiaga, 1981 nimetati ta Eesti NSV teeneliseks teadlaseks, 1996 valiti ta Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks, 2001 pälvis ta Eesti Teaduste Akadeemia medali, 2002. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi, aasta hiljem Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu, 2005 ja 2006 Aasta Inseneri tiitli ning 2010 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk nn elutööpreemia.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Eesti Energia
• Hain Dengo
• TalTech Energiatehnoloogia instituut

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis -Tuuli Randmäe, Andreas Jakobson, Kirke Rannas, Kristel Tensbek, Eva Maria Krupp, Silvia Šults, Romi Viskar, Maria Fedulova, Anastasia Šimuk, Maria Viisitamm

2024. aasta kevad - Anastasia Šimuk, Eliise Tuulemäe, Elisabet Karro, Elys-Anette Soidla, Hanna-Liisa Aava, Kristjan Kimsto, Kristjan Uustalu, Nora Eensalu, Pavel Morozyuk, Silvia Šults.

2023. aasta sügis - Artur Voilenko, Diandra Tubli, Elisabet Karro, Karolina Toding, Pavel Morozyuk, Romi Viskar, Sandra Meltsas, Silvia Šults, Anastasia Šimuk, Georg Martin Potsepp

2023. aasta kevad - Birgit-Lume Paju, Eliise Tuulemäe, Ella Maria Raud, Kalev Kuusik, Liis Tammekand, Marleen Juhandi, Nele Kund, Silvia Šults, Aleksandra Amelina, Daniel Männiste

2022. aasta sügis - Markus Kärp, Kalev Kuusik, Kärolin Kerem, Daniel Männiste, Marion Mets, Isabel Peterson, Georg Martin Potsepp, Anastasia Šimuk, Kätlin Smirnov, Eliise Tuulemäe

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Peep Sürje (1945-2013) oli silmapaistev Eesti teedeinsener ja akadeemik, TTÜ rektor aastatel 2005-2010 ning oli tuntud oma panuse poolest teedeehituse, pinnasemehaanika ja geotehnika alal. Peep Sürje auks on loodud nimeline stipendiumifond, mille eesmärgiks on toetada teedeehituse ja geodeesia eriala üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolis, aidates neil keskenduda õpingutele ja edendada eriala kestlikku arengut. Stipendiumifondi stipendiumid on suurepärane võimalus üliõpilastele, kes soovivad saada tipptegijateks oma valdkonnas, pakkudes neile nii rahalist tuge kui ka tulevasi kontakte töö- ja praktikavõimaluste leidmiseks. Fond asutati 2018. aastal ning selle aja jooksul on välja antud üle 100 stipendiumi.

“Peame ühiste jõududega tegelema teedeinseneri ameti väärtustamisega, kaasama valdkonda jätkuvalt uusi noori tegijaid ja motiveerima neid omandama teedeinseneri kutsele vastavaid teadmisi, oskusi ning kogemusi,” on öelnud fondi pikaaegne toetaja TREV-2 Grupp juhatuse esimees Sven Pertens.

Stipendiumi välja andmine

Stipendiumile kvalifitseeruvad teedeehitus ja geodeesia eriala 2.-6. semestri hea õppeedukusega üliõpilased, kes on ka aktiivsed valdkonna populariseerimisel ning näevad end valdkonna tipptegijana. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja, CV ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. Igal sügisel ja kevadel antakse Arengufondi stipendiumikonkursite raames välja 1000 euro suuruseid stipendiume kuni kümnele edukale üliõpilasele. Stipendiumi statuudi ja täpsema välja andmise korraga saab tutvuda SIIN.

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank:  EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Peep Sürje nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Peep Sürje (19. aprill 1945 – 12. mai 2013) oli tunnustatud Eesti teedeinsener, kes spetsialiseerus teede ehitamisele, pinnasemehaanikale ja geotehnikale. Sürje omandas tehniliste teaduste kraadi Tallinna Polütehnilises Instituudis 1973. aastal cum laude ning jätkas oma õpinguid Moskva Riiklikus Teede Uurimise Instituudis, kus lõpetas 1984. aastal.

[av_image src='https://toeta.taltech.ee/wp-content/uploads/2024/06/75009t1h99b0.webp' attachment='2078' attachment_size='full' copyright='' caption='' image_size='' styling='' box_shadow='none' box_shadow_width='10' box_shadow_color='' align='center' font_size='' overlay_opacity='0.4' overlay_color='#000000' overlay_text_color='#ffffff' link='' target='' animation='no-animation' animation_duration='' animation_custom_bg_color='' animation_z_index_curtain='100' parallax_parallax='' parallax_parallax_speed='' av-desktop-parallax_parallax='' av-desktop-parallax_parallax_speed='' av-medium-parallax_parallax='' av-medium-parallax_parallax_speed='' av-small-parallax_parallax='' av-small-parallax_parallax_speed='' av-mini-parallax_parallax='' av-mini-parallax_parallax_speed='' hover='' blur_image='' grayscale_image='' fade_image='' appearance='' css_position='' css_position_location=',,,' css_position_z_index='' av-desktop-css_position='' av-desktop-css_position_location=',,,' av-desktop-css_position_z_index='' av-medium-css_position='' av-medium-css_position_location=',,,' av-medium-css_position_z_index='' av-small-css_position='' av-small-css_position_location=',,,' av-small-css_position_z_index='' av-mini-css_position='' av-mini-css_position_location=',,,' av-mini-css_position_z_index='' transform_perspective='' transform_rotation=',,,' transform_scale=',,' transform_skew=',' transform_translate=',,' av-desktop-transform_perspective='' av-desktop-transform_rotation=',,,' av-desktop-transform_scale=',,' av-desktop-transform_skew=',' av-desktop-transform_translate=',,' av-medium-transform_perspective='' av-medium-transform_rotation=',,,' av-medium-transform_scale=',,' av-medium-transform_skew=',' av-medium-transform_translate=',,' av-small-transform_perspective='' av-small-transform_rotation=',,,' av-small-transform_scale=',,' av-small-transform_skew=',' av-small-transform_translate=',,' av-mini-transform_perspective='' av-mini-transform_rotation=',,,' av-mini-transform_scale=',,' av-mini-transform_skew=',' av-mini-transform_translate=',,' mask_overlay='' mask_overlay_shape='blob' mask_overlay_size='contain' mask_overlay_scale='100%' mask_overlay_position='center center' mask_overlay_repeat='no-repeat' mask_overlay_rotate='' mask_overlay_rad_shape='circle' mask_overlay_rad_position='center center' mask_overlay_opacity1='0' mask_overlay_opacity2='1' mask_overlay_opacity3='' title_attr='' alt_attr='' img_scrset='' lazy_loading='disabled' id='' custom_class='' template_class='' av_element_hidden_in_editor='0' av_uid='av-2lkqqx' sc_version='1.0' admin_preview_bg=''][/av_image]

Peep Sürje karjäär oli tihedalt seotud Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ). Aastatel 2005-2010 oli ta TTÜ rektor ning jätkas professorina 2010. aastast. Enne rektori ametit töötas ta TTÜ-s erinevatel juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas teedeinstituudi direktorina ja ehitusteaduskonna teadusala prodekaanina. Ta oli ka mitmete rahvusvaheliste projektide koordinaator, sealhulgas Strategic Highway Research Program'i ja Tempus–PHARE JEP–09009 projekti raames.

Lisaks akadeemilisele karjäärile oli Sürje aktiivne teadlane ja insener, kelle teadustöö keskendus teekonstruktsioonide kandevõimele ja pinnase masinalisele tihendamisele. Ta avaldas üle 70 teaduspublikatsiooni ning tema juhendamisel kaitsti üks doktoritöö ja kaheksa magistritööd.

Sürje panust Eesti teadusesse ja tehnikasse tunnustati mitmete autasudega, sealhulgas Valgetähe III klassi teenetemärgiga 2011. aastal. Peep Sürje elulugu illustreerib tema pühendumust inseneriteadusele ja kõrgharidusele, jättes sügava jälje nii Eesti teedevõrku kui ka inseneriharidusse.

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo
• ERC Konsultatsioon
• Estroad
• GRK Infra
• KiirWarren
• Marika Sürje
• Reaalprojekt
• REIB
• Roadplan
• Skepast&Puhkim
• Taalri Varahaldus
• Tariston
• Teedeprojekt
• Tinter-Projekt
• T-Konsult
• T-Model
• TREV2 Grupp
• TREF
• TREF Nord
• Verston
• Üle

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis - Karoliina Paas, Kretely Arras, Markus Ljaš, Oliver Pajus, Maksim Dolinin, Sander Vaasma, Aleksander Gertsjak

2024. aasta kevad - Karoliina Paas, Kretely Arras, Markus Ljaš, Oliver Pajus, Maksim Dolinin, Sander Vaasma

2023. aasta sügis - Antero Thomas Allesfeld, Gert Jõgiste, Kretely Arras, Mart Kundla, Oliver Juhan Ed Kari, Oliver Pajus, Sergei Semjonov

2023. aasta kevad - Gert Jõgiste, Jana Vaab, Kretely Arras, Maksim Dolinin, Norman Laidvee, Oliver Pajus, Oliver Juhan Ed Kari, Sergei Semjonov

2022. aasta sügis - Karoliina Kais, Jan-Daniel Peterson, Mario Roland Linde, Jane-Ly Tammekivi, Oliver Pajus, Sergei Semjonov, Marleen Võsa, Norman Laidvee, Karl Kadak, Oliver Juhan Ed Kari

2021. aasta sügis - Jane-Ly Tammekivi, Norman Laidvee, Jan-Daniel Peterson, Mario Roland, Indrek Amor, Gert Jõgiste, Karl Kadak, Carmel Luud, Marleen Võsa, Günther Lillepruun

Aastatel 2018-2021 anti stipendiume välja Arengufondi stipendiumikonkursist eraldiseisvalt ja stipendiaatide info puudub.

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

Hiie Hinrikus on Tallinna Tehnikaülikooli pikaaegne professor, kes pani aluse meditsiintehnika- ja meditsiinfüüsikaalasele õppe ja teadustegevusele ülikoolis. Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika keskus asutati Hiie Hinrikuse eestvedamisel 1994 üleülikoolilise teaduskeskusena uue, Eestile vajaliku interdistsiplinaarse õppe- ja teadussuuna arendamiseks. Ta oli selle keskuse esimeseks juhatajaks 1994-2002.  

Stipendiumi välja andmine

Stipendium on mõeldud IT teaduskonna meditsiinitehnika ja -füüsika magistrandile ning stipendium antakse esmakordselt välja 2024. aastal Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi sügisese konkursi raames. Loe konkursist lähemalt SIIT ja vaata kandideerimistingimusi statuudist. Stipendium antakse üle stipendiaadile Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu juubelikonverentsil, 7. novembril.

Meditsiinitehnika ja -füüsika magistrikavaga saad täpsemalt tutvuda videost!

[av_video src='https://youtu.be/-al9LTQINOo?feature=shared' mobile_image='' attachment='' attachment_size='' video_autoplay_enabled='aviaTBvideo_autoplay_enabled' video_mute='aviaTBvideo_mute' video_loop='aviaTBvideo_loop' format='16-9' width='16' height='9' conditional_play='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-2686ql' sc_version='1.0']

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank:  EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Hiie Hinrikuse nimeline stipendiumifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Hiie Hinrikus sündis 2. novembril 1934 Tallinnas. Ta on lesk, tal on üks poeg ja kolm lapselast.

Ta lõpetas Tallinna 11. Mittetäieliku Keskkooli 1949 ja Tallinna 7. Keskkooli kuldmedaliga 1953. Kõrghariduse sai ta Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis, mille füüsikateaduskonna ta lõpetas raadiofüüsika erialal 1960. Kahel viimasel aastal oli ta praktikal ja tegi ka oma diplomitöö NSVL TA Lebedevi nim Füüsikainstituudis, A.M. Prohhorovi võnkumiste laboratooriumi raadiastronoomia sektoris. See periood kujundas paljuski tema edasised teadushuvid.

Peale ülikooli lõpetamist töötas Hiie Hinrikus insenerina raadiotehase Punane RET Erikonstrueerimisbüroos 1960-1962

Aspirantuuris oli ta aastatel 1962-1966 Üleliidulise Füüsikalis-Tehniliste ja Raadiotehniliste Mõõtmiste Instituudi (VNIIFTRI) kvantraadiotehnika osakonnas Moskva oblastis. Paar aastat peale aspirantuuri töötas ta VNIIFTRI-s vaneminsenerina 1967-1968.

Tehnikateaduste kandidaadi (PhD) kraadi kaitses ta VNIIFTRI-s mikrolaine kvantvõimendite (maser) teemal erialal raadiofüüsika 1967.

Alates 1968 on Hiie Hinrikus töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis  vanemõpetaja, dotsendi ja alates 1989 professorina.  Ta on olnud raadio- ja lasertehnika professor raadiotehnika instituudis ja raadiofüüsika professor biomeditsiinitehnika keskuses.

TPI raadiotehnika kateedris Hiie Hinrikus arendas välja elektromagnetlainete kursused, nii loengud kui laborid  elektrodünaamikas, raadiolainete levis, antennides ja mikrolaineseadmetes. Tema eestvedamisel alustati uus teadussuund - laserite kasutamine side- ja mõõtesüsteemides. Mitmeid eksperimentaalseid lasersideliine katsetati Tallinnas. Pooljuhtlaseril töötavat lasersidesüsteemi demonstreeriti NSVL näitustel kümnekonnas välisriigis.

Tehnikateaduste doktori (DSc) kraadi kaitses ta TTÜ-s tehtud tööde põhjal NSVL TA Raadiotehnika ja Elektroonika Instituudis erialal raadiofüüsika 1989. Teemaks olid mürad lasersüsteemides, millest ta oli ka raamatu avaldanud.

Biomeditsiinitehnika keskus asutati Hiie Hinrikuse eestvedamisel 1994 üleülikoolilise teaduskeskusena uue, Eestile vajaliku interdistsiplinaarse õppe- ja teadussuuna arendamiseks. Ta oli selle esimeseks juhatajaks 1994-2002. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialiste oli taasiseseisvunud Eesti haiglates vaja, keegi pidi neid ette valmistama. Nüüdseks on biomeditsiinitehnika keskus kasvanud tervisetehnoloogiate instituudiks.

Peale emeriteerumist 2002 on ta jätkanud juhtiv- ja vanemteadurina ja osaleb siiani eksperdina aktiivselt teadustegevuses.

Tema teadustulemused on avaldanud kolmes erialases raamatus ja enam kui 250 teaduspublikatsioonis. Tal on kümmekond autoritunnistust ja patenti. Kolm tema õpilastest, Bachmann, Meigas ja Taklaja on jõudnud TTÜ professori tasemeni.

Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing asutati Hiie Hinrikuse eestvedamisel 1994. Ta oli EBMÜ esimene president 1994-2002. EBMÜ ühines ülemaailmsete erialaorganisatsioonidega International Federation for Medical and Biological Engeneering (IFMBE) ja International Organization for Medical Physics (IOMP). Need sidemed olid olulised biomeditsiinitehnika- meditsiinifüüsika eriala ja kutsete väljaarendamisel Eestis ja rahvusvaheliste sidemete loomisel.

Hiie Hinrikus on aktiivselt osalenud rahvusvahelises teadus-organisatoorses tegevuses. on olnud rea rahvusvaheliste organisatsioonide (IFMBE, IOMP, IEEE EMBS) ja nende komiteede liige ja täitnud mitmeid ülesandeid. Nii oli ta IFMBE esindaja WHO juures 2000-2003.

Ta on olnud maailma, Euroopa, ja regionaalsete biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teaduskonverentside komiteede liige ning sektsioonide juhataja. Hiie Hinrikus oli esimene IFMBE konverentside nais president, XI Nordic-Baltic Conference on Biomedical Engineering, Tallinn, 1999.

Hiie Hinrikus kuulus Euroopa Biomeditsiinitehnika ja Teaduse Alliansi (EAMBES) asutamise initsiatiivgruppi ja oli valitud selle juhatusse 2003-2009. Ta kuulus International Academy of Medical and Biological Engineering (IAMBE) juhatusse 2006-2009.

Hiie Hinrikus on olnud retsensent mitmete erialaste teadusajakirjade juures ja on alates 2016 International Journal of Radiation Biology kaastoimetaja.

Hiie Hinrikuse tegevust on tunnustatud Eesti Vabariigi Teaduspreemiaga tehnikateadustes aastal 2000 ja TTÜ teenetemedaliga Mente et Manu 2004. Hiie Hinrikus valiti IAMBE akadeemia iikmeks 2003 ja IFMBE auliikmeks 2018.

Hiie Hinrikuse eluloo detailsem variant „Hetked ja aastad“ on vabalt loetav DIGAR-is: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22807

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• AB Medical Teeninduse OÜ
• Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing
• Hiie Hinrikus
• Jaak Hinrikus
• Jaak Umborg
• Jaanus Lass
• Jana Holmar
• Jelena Fomina
• Joosep Kepler
• Kristin Reinaas
• Laura Päeske
• Maie Bachmann
• Maive Jakobits
• Mall Maasik
• Maria Värton
• Medivar OÜ
• Osvald Alekand
• Pärnu Haigla
• Peeter Sillakivi
• TalTech Tervisetehnoloogiate instituut
• Tanel Ross

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis - Kristjan Talts
[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Stipendiumifondi tutvustus

"Rektor Andres Keevallik on olnud Tehnikaülikooliga seotud praktiliselt kogu oma professionaalse elu. Ta on läbinud akadeemilise karjääri alates insenerist kuni professorini ning juhtinud erinevate tasandite struktuuriüksusi. Aastatel 2000-2005 ja 2010-2015 oli Andres Keevallik Tehnikaülikooli rektor. Tema panust ülikooli arengusse on raske üle hinnata." - Tiit Land

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane, teadlane ning pikaaegne rektor Andres Keevallik sai 24. veebruaril 81-aastaseks. Märkimaks ära rektor emerituse silmapaistvat panust Tallinna Tehnikaülikooli arengusse on alma mater asutanud Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi toetusportaali Andres Keevalliku nimelise fondi. Fondi eesmärk on toetada Tallinna Tehnikaülikooli tudengeid, õppejõude ning ülikooli arenguks olulisi algatusi.

Fondi algkapitali moodustab Tehnikaülikooli sissemakse summas 8000 eurot. Kõik, kes peavad lugu Andres Keevalliku tööst ja hindamatust panusest Tallinna Tehnikaülikooli arengusse, on oodatud fondi panustama täiendavate sissemaksetega.

[av_gallery ids='705,707,708,709' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='landscape_s' columns='4' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='animations_off' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-uagf' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

"Sain Tallinna Tehnikaülikoolist hariduse, millest olen saanud laias maailmas uhkust tunda. Meie alma materi rõõmud ja mured jäävad minuga surmani. Kuna olin Eesti esimene digitaaltehnika (riistvara) professor, siis soovin, et minu nimeline stipendium läheks andekale ja edasipüüdlikule IT doktoriõppe üliõpilasele." - Andres Keevallik

Loe lähemalt "Jüri Ross: lisaks tehnikateadmistele andis tehnikaülikool ka semukapitali"

Stipendiumi välja andmine

Stipendiume antakse välja kord aastas, SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi sügisese stipendiumikonkursi raames. Esimene Andres Keevalliku nimeline stipendium anti välja 2023. aasta sügisel.

Stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna edukale doktorandile, kellel on aktiivne eluhoiak ja pühendumus oma teadusvaldkonna tipptaseme poole pürgimisel ning kes on silmapaistvalt edukas doktoritöö kavandis püstitatud ülesannete täitmisel. Stipendiumi suurus on 5000 eurot ning see makstakse välja ühekordselt. Tingimuste kohta saab lähemalt lugeda statuudist.

Kuidas toetada?

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Vilistlaskogu tudengifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Elulookirjeldus' tags='' custom_id='elulookirjeldus' av_uid='av-m24snorg' sc_version='1.0']

Curriculum vitae

Andres Keevallik on sündinud 24. veebruaril 1943 Pärnus.

Haridus ja täiendõpe

Rapla Keskkool 1961. TPI elektrotehnikateaduskonna automaatika ja telemehaanika eriala 1966. aastal (cum laude ja medaliga Mente et Manu). Täiendõpe Eestis ja mujal: Linköpingi Ülikool 1976-77; Karlsruhe Ülikool 1886-87; Grenoble’i Ülikool 1993; Darmstadti Tehnikaülikool 1992 ja 1994.

Teaduskraad

Tehnikateaduste kandidaat 1974 (ENSV TA Küberneetika Instituut); dotsendi kutse 1976; professori kutse 1992.

Teenistuskäik

TTÜ-s 1966-2016; automaatika ja telemehaanika kateedri insener, assistent, vanemõpetaja 1967-1971; automaatika kateedri vanemõpetaja 1974-1975; elektronarvutite kateedri vanemõpetaja 1975, dotsent 1976, juhataja 1976-1987; digitaalsüsteemide projekteerimise ja diagnostika labori juhata8ja 1987-1992; arvutitehnika instituudi digitaaltehnika professor 1992-2000; direktor 1992-1995; infotehnoloogia teaduskonna dekaan 1995-1997; Eesti Ühispanga (EÜP) infotehnoloogia valdkonna juhataja, asepresident 1997-1999, samal ajal 0,25 koormusega digitaaltehnika professor; rektor 2000-2005, arendusprorektor 2005-2010, rektor 2010-2015, digitaaltehnika professor 2015-2016, emeriitrektor 2016-.

Teadustöö põhisuunad

Dekompositsioonilise sünteesi meetodite väljatöötamine suure keerukusega digitaalsete juhtimissüsteemide realiseerimiseks mikroelektroonilisel baasil, automatiseeritud projekteerimissüsteemide loomine digitaalsete juhtimissüsteemide sünteesiks. Tehnilise küberneetika la NSVL-i viie parema teadustöö hulka arvamine 1985 ja 1986. NSVL TA tehnilise küberneetika komitee automaatika ja digitaalsüsteemide teooria nõukogu liige 1982-1988. Avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni, 4 autoritunnistuse. Tema juhendamisel on kaitstud 8 kandidaadi- või doktoritööd.

Teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus

A. S. Popovi nim Raadio, Elektroonika ja Side Teaduslik Tehnilise Ühingu vabariikliku arvutitehnika sektsiooni esimees 1980-1992; Eesti Inseneride Liidu asepresident ja Eesti esindaja Euroopa Inseneriassotsiatsioonide Foderatsioonis (FEANI) 1996-1999; Eesti Elektriinseneride Liidu president 1992-1998; EITSA (HITSA) nõukogu liige 2000-2015; Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige 2002-2005, 2010-2015; Eesti Arengufondi Nõukogu liige 2010-2015; Eesi Informaatikanõukogu liige, aseesimees 2001-2010; EV Presidendi akadeemilise nõukogu kultuuri, haridus- ja teaduskomisjoni esimees 2002-2005; Kaitseministeeriumi teadusnõukogu esimees 2002-2005; BALTECH president 2003-2005; Tallinna Tehnopargi Arendamise Sihtasutuse nõukogu liige 2005-2010; Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse Nõukogu liige 2003-2007; Eesti koostöökogu nõukogu liige 2007-2010.

Tunnustused

Member of IEE, CEng (Suurbritannia Elektriinseneride Liidu liige, chartered engineer) 1992; Eesti Volitatud Insener, euroinsener EUR ING 1998; Teadusauhind „Mõtlev mees“ 2002; Poola Vabariigi teeneteorden 2002; Ukraina Ülemraada aukiri 2002; Valgetähe III kl teenetemärk 2003; TTÜ Üliõpilaselu eestvedaja tiitel 2004; Fidelis Studiosus kuldmärk 2005; IKT aasta tegija 2005; Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I kl aumärk 2005; TTÜ teenetemedal „Mente et manu“ (1966, 1993, 2005); Eesti Kaitseväe eriteenete rist 2005; Helsingi Tehnikaülikooli audoktor 2007; Gruusia Inseneriakadeemia akadeemik 2007; Kaukasuse Ülikooli audoktor 2001; Eesti Inseneride Liidu elutööpreemia 2015; Saare Maavalitsuse teeneteplaat 2015; Eesti Mereakadeemia teenetemedal 2015.

Hobid

Sport (neljakordne Eesti meister ja NSVL üliõpilasmeister TPI korvpallimeeskonnaga), muusika.

Tema kohta

ETBL, EE14, ESBL, REKTORID

[/av_toggle]

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

Täname kõiki fondi panustajaid. Iga toetus loeb!

• Aaro Hazak
• ACH Consulting OÜ
• Aimar Kuzmin
• Aldo Lehtsalu
• Andres Allikmäe
• Arvo Oorn
• Ave Rand
• Da Vinci Management OÜ
• Elvina Tammel
• Ergo Metsla
• Erik Kull
• Erkki Targo
• Ermi Peets
• Gert Jervan
• Gunnar Okk
• Heinu Klaas
• Heiti Hääl
• Helle Pohl-Raidla
• Hendrik Voll
• Infotark OÜ
• Jaak Leimann
• Jaak Vihmand
• Jaan Hiie
• Jaan Rebane
• Jaan Ross
• Jüri Ross
• Kaarel Allikmäe
• Kaarel Lassel
• Kristiina Kristal
• Kullo Raiend
• Maari Ross
• Mait Schmidt
• Mart Saarma
• Märten Ross
• Paul Treier
• Peeter Ross
• Peeter Tohver
• Raimond Ubar
• Raimund-Johannes Ubar
• Rene Jõeleht
• Siim Kink
• Siiri Tiivits-Puttonen
• Sreenath Sukumaran
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit
• Tanel Ross
• Tiit Land
• Tõnu Toom
• Urmas Isok
• Valter Napits
• Vladimir Kelman
• Ülar Maapalu

[/av_toggle]
[av_toggle title='Stipendiaadid' tags='' custom_id='stipendiaadid' av_uid='av-m24snorg-2' sc_version='1.0']

2024. aasta sügis - Elli Valla

2023. aasta sügis - Zain Ul Abideen
[/av_toggle]
[/av_toggle_container]

Kõik vilistlased on olnud üliõpilased ning suuremast osast üliõpilastest saavad vilistlased. Selleks, et vilistlased ning aktiivsed tudengid oleksid omavahel tihedamalt seotud on MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskogu loonud „Vilistlaskogu Tudengifondi“ mille eesmärgiks on vilistlastena toetada nii erinevaid tudengite ettevõtmisi kui ka vilistlaskogu ettevõtmisi, mis seoksid omavahel tudengeid ja eri põlvkondade vilistlasi.

[av_gallery ids='1056,1058,1062,1064' style='thumbnails' preview_size='portfolio' crop_big_preview_thumbnail='avia-gallery-big-crop-thumb' thumb_size='landscape_s' columns='2' imagelink='lightbox' link_dest='' lightbox_text='caption' lazyload='animations_off' img_scrset='' html_lazy_loading='disabled' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-24bd4o' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!

Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

SEB: EE471010052027905003

Swedbank: EE572200221011286139

LHV: EE547700771003875312

Märksõna: Vilistlaskogu tudengifond

NB! SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas ning annetades Arengufondile on annetus tulumaksutagastusega. Selleks jäta selgitusse oma isikukood ning Arengufond saadab vajaliku info Maksu- ja Tolliametile.

[av_toggle_container faq_markup='' initial='0' mode='accordion' sort='' styling='av-minimal-toggle' colors='' font_color='' background_color='' border_color='' toggle_icon_color='' colors_current='' font_color_current='' toggle_icon_color_current='' background_current='' background_color_current='' background_gradient_current_direction='vertical' background_gradient_current_color1='#000000' background_gradient_current_color2='#ffffff' background_gradient_current_color3='' hover_colors='' hover_font_color='' hover_background_color='' hover_toggle_icon_color='' size-toggle='' av-desktop-font-size-toggle='' av-medium-font-size-toggle='' av-small-font-size-toggle='' av-mini-font-size-toggle='' size-content='' av-desktop-font-size-content='' av-medium-font-size-content='' av-small-font-size-content='' av-mini-font-size-content='' heading_tag='' heading_class='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='av-31159g' sc_version='1.0' admin_preview_bg='']

[av_toggle title='Toetajad' tags='' custom_id='toetajad' av_uid='av-m24snorg-1' sc_version='1.0']

• Bharath Chari
• Elinor Toming
• Erik Puura
• Hele-Riin Pihel
• Helmut Reiss
• Hendrik Voll
• Ivar Loomets
• Jaan Hiie
• Jevgeni Matin
• Kadri Kaasik
• Kristiina Kristal
• Mart Min
• Reet Pärgmäe
• Reintam Urmas
• Sten Kalder
• Tom Erik Luoma-aho
• Urmas Hütsi

[/av_toggle]
[/av_toggle_container]