Läbimurre vesinikuenergeetikas: TalTechi tudengid loovad seadme ettevõtete vesinikutarbe vajaduse katmiseks

Loo autor: Liisu Kirke Normak

TalTechi magistris teist aastat rohelisi energiatehnoloogiaid õppiv Mihkel Reinula unistab, et ühiskonnas saaks veel pikalt toimetada, ilma et miski pea peale pöörduks. „Vesinikul on kindlasti koht meie energiamajanduses, lihtsalt sõltub mis mahus,“ leiab ta. Juba sellel aastal loodab tudeng oma tiimiga valmis saada seadme, mis toodab vesinikku ja surub selle tugeva rõhu alla, et võimaldada kiiret tankimist. „Sellest saab terviklahendus, kus kogu protsess toimub automaatselt.“

Vesinik võlus ja pani noored tegutsema

Tartust pärit energeetikafänn teadis juba põhikoolis, et soovib TalTechi õppima tulla. „Energeetika on mulle alati huvi pakkunud. Eriti köidavad mind energiasüsteemid ja roheenergeetika – kuidas panna kõik harmoonias tööle ning seda jätkusuutlikult,“ tõi tudeng välja. Seepärast asutuski ta tehnikaülikooli õppima rohelisi energiatehnoloogiaid nagu päike, tuul ja vesinik. Õige pea võlus vesinik Mihklit ja paari ta kursusekaaslast sedavõrd, et soov sellega tegeleda kasvas neil iga päevaga. „Viisime konverentsil läbi elektrolüüseri ehk vesiniku generaatori töötuba ja ikka maru põnev oli.“ Nii hakkasidki noored esialgu omaette toimetama, kuni said ülikoolilt selge signaali, et tudengite aktivism vesinikuvaldkonnas on TalTechis väga oodatud. Energeetikaentusiastid haarasid mõttest kohe kinni ja lõid TalTechi Vesinikuorganisatsiooni ehk TiVo. Mihkel selgitas, et näeb vesinikul suurt potentsiaali, sest see on puhas energiaallikas, mille tootmisel tekib jäägina vaid hapnik ning põlemisel ja elektriks muundamisel vaid veeaur. Seda on võimalik toota ka taastuvatest energiaallikatest, mis võimaldab vesiniku kogu energiatsükli teostada süsinikuheitevabalt. „Samuti on vesinik sobiv kütus rasketele transpordivahenditele ja tööstusprotsessidele, kus elektrifitseerimine ja akude kasutamine pole otstarbekas,“ märkis tudeng.

Kuna Mihklil oli bakalaureuse viimane aasta, siis suunas ta pilgu magistrantuuri poole ning leidis enda huvidega ideaalselt klappiva eriala, kus saab veelgi põhjalikumalt rohetehnoloogiate ja energeetika kohta õppida. Samal ajal kui tudeng magistriõpingutega alustas oli kiirelt kasvamas ka TiVo. „Hakkasime vesinikuvaldkonda populariseerima – korraldasime konverentse, võistlusi, töötubasid ja muud põnevat,“ rääkis Mihkel. Nad tahtsid noori inspireerida ja koolitasid roheenergeetikast huvitatud tudengeid. „Üks meie eesmärkidest ongi õpetada välja oma ala eksperte, kuna vesiniku- ja sellega seotud valdkondades toimub kiire kasvamine, mis eeldab ka spetsialistide olemasolu,“ tõi energeetikafänn välja. Nüüd on aga TiVo suurimaks fookuseks saanud arendusprojektid. Nad alustasid vesinikul töötavast puldiautost ja õpetlikust stendist, kus saab näha kütuseelemendi hingeelu ehk kuidas vesinikust elekter saab. „See on olnud võimalik tänu pädevusele, mida oleme kahe aastaga tekitanud.“ Praeguseks on organisatsioonis juba pea 100 liiget, kellest kolmandik on otseselt projektidega seotud.

Energiatalletussüsteem ja vesinikutankla

Praegu korraldab TiVo gümnasistidele suunatud võistlust, mis koosneb mitmest etapist ning aitab tekitada huvi inseneeria ja loodusteaduste vastu. Samuti on neil käsil kaks suuremahulist arendusprojekti – HydroCharge ja HydroSave. Viimases valmistavad noored energiatalletussüsteemi, mis salvestab elektrijõu vesinikus, kasutades metallhüdriidide tehnoloogiat. Projekti käigus uurivad nad metallisulameid ning arendavad gaasisüsteemi ja automaatika tehnilisi lahendusi.

TiVo esimene, 2024. aastal alustatud HydroCharge’i projekt, keskendub aga vesiniku tootmisele ja tankimisele. „Oleme arendanud tehnilise lahenduse seadmele, mis toodab vesinikku, surub selle tugeva rõhu alla ning võimaldab seeläbi kiiret tankimist. Eripäraks on see, et seda tehakse terviklahenduses ning automaatselt. Tänu sellele seadmele saavad ülikoolid ja ettevõtted katta omaenda vesinikutarbe vajaduse,“ selgitas energeetikafänn. Ta lisas, et see toetab ka mikromobiilsust, näiteks vesinikudroonide automaatset tankimist. „Kasutame AEM tüüpi Enapteri elektrolüüserit, et vesinikku kohapeal toota ja seda kokkusurumiseks hoiustada. Kuna vesinik on väga hõre, siis suruõhu pealt töötav vesiniku kompressor ehk booster viib vesiniku kuni 500 bari rõhu alla. Rõhu all olev vesinik hoiustatakse vaheballoonis, et võimaldada kiirtankimist. See tähendab, et kui tankimisliidese otsa ühendatakse sobiva suurusega balloon, siis on võimalik see täita 3-5 minutiga,“ tutvustas Mihkel lähemalt aparaadi tööprotsessi.

Loe Mihkli täispikka lugu SIIT

Mihklit ja teisi särasilmseid vesinikuaktiviste saab unistuste poole püüdlemisel toetada annetades neile TalTechi toetusportaali kaudu vabal valikul summa, et nad saaksid vesinikutankla arenduse lõpule viimiseks massivoolu kontrolleri osta.

„Kõikidele, kes teevad meile üle 500-eurose annetuse, saavad soovi korral oma logo meie tootele lisada. Toetajad mainime alati ära ka projekte esitlemas käies – teeme seda nii gümnaasiumites, ettevõtetes kui ka ülikoolis. Samuti hakkame kevadel annetajaid sotsiaalmeedias postitustega tänama,“ sõnas Mihkel.

„Kui toetus on üle 1000 euro, saab lisada meie tootele suurema logo ning toome annetaja välja ka oma kodulehel tivo.ee. Suuremate toetuste puhul oleme valmis läbirääkimisteks – andke julgelt teada, kuidas soovite, et teid esile tõstaksime. Oleme väga tänulikud kõigile annetajatele,“ märkis Mihkel lootusrikkalt.

Annetamine toetusportaali toeta.taltech.ee kaudu on maksuvaba. See tähendab, et täna tehtud annetustelt arvestatakse järgmise aasta tuludeklaratsioonis tulumaks tagasi.