Kalev Märtens
28.04.1956–06.06.2024

Kalev Märtens sündis 28.04.1956 Tallinnas ja lahkus 06.06.2024, ka Tallinnas. Ta lõpetas 1974. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1979. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI, praegune Tallinna Tehnikaülikool) tööstuselektroonika eriala elektroonikainseneri diplomiga. Juba ülikooli ajal tegi Kalev elektroonika kateedri juures teaduslikku uurimistööd elektromagnetiliste kulumõõtjate alal (juhendaja V. Korsen), teemaks muuhulgas sünkroonmõõtmised ning analoog-digitaal muundurid. See töö jätkus samas kateedris 1981 aastani. 1981 – 1983 teenis Kalev reservohvitserina Nõukogude sõjaväes, tankipataljonis Venemaa Kaliningradi oblastis.
1983 – 1992 töötas Kalev Tallinna Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroos (TREKB, koondis RET), vanem- ja juhtiva insenerina, vahelduvpinge täppismõõteriistade ning vastava metroloogia arenduse vallas. Samuti uuris Kalev koos kolleeg Toomas Sildamiga raadiovastuvõtjatega seoses stereo-kooderite ja dekodeerite innovatiivseid lahendusi. Sellest ajast on Kalevil 8 leiutist (N Liidu autoritunnistust) ning teadusartikleid ja esinemisi. Loodud lahendusi on tunnustatud Nõukogude Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse pronksmedaliga (1985). 1990-ndatel tegi Kalev projekte Küberneetika Instituudi Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroos ning lõi kaasa kaabeltelevisiooni firma Starman loomisel. Aastatel 1997-2022 juhtis Kalev tuntud raadiomõõteriistade ja seadmete firma Rohde & Schwarz Eesti filiaali. Seejärel töötas Kalev Telegrupp AS-is, ikka raadio-mõõtmiste ja seadmete tunnustatud eksperdina.
Lisaks oli Kalev entusiastlik ja tunnustatud külalisõppejõud Lennuakadeemias, nii tudengeid õpetades kui täienduskoolitusi läbi viies, osates keerulisi asju lihtsalt selgitada, muuhulgas iseloodud õppevahendite abil.
Kalev lõi aktiivselt kaasa Kaitseliidu tegevustes, toetades seda ka raadioside kompetentsidega ning pälvis Kaitseliidu teenetemedali.
Kalev oli pikaaegses abielus, abikaasa Marega on neil lapsed Tõnu, Gerda ja Krista. Kalevi ühiskondlikuks elutööks oli puudega inimeste huvikaitse ja teenuste arendamine. Näiteks juhtis ta puuetega laste ja noorte hoolekandeasutuste loomist, nagu Käo Tugikeskus ja Haraka Kodu. Aastatel 1990 – 2006 oli ta Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliidu president.