Toeta keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala bakalaureuseõpet panustades Arvo Otsa nimelisse stipendiumifondi!
Arvo Otsa auks loodud nimelise stipendiumifondi eesmärgiks on toetada äsja alustanud tudengeid, populariseerida eriala ning seeläbi tagada energiatehnoloogia jätkusuutlik areng. Stipendiume antakse kaks korda aastas välja Arengufondi stipendiumikonkursite raames.
Vali endale sobiv toetussumma
Stipendiumifondi tutvustus
Arvo Ots oli silmapaistev Eesti energeetikateadlane, kelle tegevus teadlase, inseneri ja õpetlasena oli seotud Tallinna Tehnikaülikooliga alates aastast 1960. Tema auks on loodud tema nimeline stipendiumifond, mille eesmärgiks on toetada äsja alustanud tudengeid, populariseerida eriala ning seeläbi tagada energiatehnoloogia jätkusuutlik areng. Arvo Otsa keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia stipendiumi eesmärgiks on üliõpilastele parimate võimaluste loomine õpingutele keskendumiseks ja teadmiste omandamiseks, et tagada energiatehnoloogia valdkonna jätkusuutlik areng.
Stipendiumi välja andmine
Arvo Otsa nimeline stipendium on ette nähtud kuni kümnele inseneriteaduskonna bakalaureuseõppe keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala 1.- 6. semestri edukale üliõpilasele. Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. 750-eurone stipendium makstakse välja ühekordse maksena sama semestri jooksul Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi poolt. Stipendiume antakse välja kaks korda aastas alates 2022. aasta sügisest Arengufondi stipendiumikonkursite raames.
Kuidas toetada?
Fondi on võimalik panustada ka ettevõtetel ja selleks saate teha ülekande Arengufondi kontole. Vaeva lihtsustamiseks vormista juba täna enda või ettevõtte pangakontolt püsikorraldus!
Konto: SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi
SEB: EE471010052027905003
Swedbank: EE572200221011286139
LHV: EE547700771003875312
Märksõna: Arvo Otsa nimeline stipendiumifond
Elulookirjeldus
Arvo Ots sündis 26. juunil 1931 Pärnus ning suri 91- aastasena 2022. aastal.
Ta alustas oma kooliteed Viljandis ning lõpetas 1950. aastal eksternina Tallinna 2. Keskkooli. Kõrghariduse sai ta Tallinna Tehnikaülikoolis (tollal TPI) soojuselektrijaamade erialal (cum laude).
1958. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi väitekirja (praegu võrdsustatud PhD kraadiga) ning 1968. aastal NSVL tehnikadoktori väitekirja teemal „Soojusfüüsikalised ja keemilised protsessid põlevkivi tolmküttekolletes“. Professori kutsediplom anti talle 1969.Ta täiendas end Moskva Üleliidulises Soojustehnika Instituudis 1971; Budapesti Tehnikaülikoolis 1974; Toronto Ülikoolis 1990, Åbo Akademis 1992.
Alates 1960. aastast oli Arvo Otsa tegevus teadlase, inseneri ja õpetlasena seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus ta oli 1960–1966 dotsent, 1966–1968 vanemteadur, 1968–1991 professor, edasi kümme aastat soojustehnika instituudi direktor ning 2001−2003 erakorraline professor. Pärast emiteerumist jätkas ta aastail 2003−2015 vanemteadurina.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Arvo Ots 1983. aastal energeetika alal. Ta kuulus akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. Oli pikaaegne Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige. Arvo Ots oli ka Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige ja Ameerika Mehaanikainseneride Liidu (ASME) liige.
Arvo Otsa teadus- ja inseneritegevus oli suunatud tahkekütuste põletamise uurimisele ja tööstuslikele rakendustele. Ta oli üks põlevkivi põletamise alase teoreetilise teaduse rajajaid. Tema uuringud käsitlesid soojuselektrijaamade aurukatelde kolletes toimuvaid protsesse (tolmpõletus- ja keevkihtkatelde teooria ja praktika). Suures osas tänu tema uuringutele ja insenerioskustele on loodud kaasaegsed põlevkivienergeetika seadmed Eesti elektrijaamades. Tema noorusajal sai võimalikuks vananenud restkatelde asendamine tolmpõletamisseadmetega ja hiljem keevkihtkateldega.
Poole sajandi jooksul on Arvo Ots andnud oma teadmised edasi sadadele soojusjõuseadmete spetsialistidele ning olnud kolme NSVL doktoritöö ja paljude teaduste kandidaadi ja PhD väitekirjade juhendaja. Austatud teadlase sulest on ilmunud üle 500 teaduspublikatsiooni (sh neli monograafiat) ja mitmed kõrgkooliõpikud. Tal on kokku 19 patenti, autori- ja kasuliku mudeli tunnistust. Oma ala hinnatud spetsialistina ning teaduste akadeemia energeetikanõukogu liikmena panustas ta Eesti energiaseaduse väljatöötamisse ja Eesti energeetika arenguprogrammide koostamisse.
Kahel korral (1970, 1980) on Arvo Otsa tööd tunnustatud Nõukogude Eesti teaduspreemiaga, 1981 nimetati ta Eesti NSV teeneliseks teadlaseks, 1996 valiti ta Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks, 2001 pälvis ta Eesti Teaduste Akadeemia medali, 2002. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi, aasta hiljem Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu, 2005 ja 2006 Aasta Inseneri tiitli ning 2010 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk nn elutööpreemia.
Toetajad
Eesti Energia
TalTech Energiatehnoloogia instituut
Stipendiaadid
2024. aasta sügis –Tuuli Randmäe, Andreas Jakobson, Kirke Rannas, Kristel Tensbek, Eva Maria Krupp, Silvia Šults, Romi Viskar, Maria Fedulova, Anastasia Šimuk, Maria Viisitamm
2024. aasta kevad – Anastasia Šimuk, Eliise Tuulemäe, Elisabet Karro, Elys-Anette Soidla, Hanna-Liisa Aava, Kristjan Kimsto, Kristjan Uustalu, Nora Eensalu, Pavel Morozyuk, Silvia Šults.
2023. aasta sügis – Artur Voilenko, Diandra Tubli, Elisabet Karro, Karolina Toding, Pavel Morozyuk, Romi Viskar, Sandra Meltsas, Silvia Šults, Anastasia Šimuk, Georg Martin Potsepp
2023. aasta kevad – Birgit-Lume Paju, Eliise Tuulemäe, Ella Maria Raud, Kalev Kuusik, Liis Tammekand, Marleen Juhandi, Nele Kund, Silvia Šults, Aleksandra Amelina, Daniel Männiste
2022. aasta sügis – Markus Kärp, Kalev Kuusik, Kärolin Kerem, Daniel Männiste, Marion Mets, Isabel Peterson, Georg Martin Potsepp, Anastasia Šimuk, Kätlin Smirnov, Eliise Tuulemäe