Hiie Hinrikuse nimeline stipendiumifond

Hiie Hinrikus sündis 2. novembril 1934 Tallinnas. Ta on lesk, tal on üks poeg ja kolm lapselast.

Ta lõpetas Tallinna 11. Mittetäieliku Keskkooli 1949 ja Tallinna 7. Keskkooli kuldmedaliga 1953. Kõrghariduse sai ta Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis, mille füüsikateaduskonna ta lõpetas raadiofüüsika erialal 1960. Kahel viimasel aastal oli ta praktikal ja tegi ka oma diplomitöö NSVL TA Lebedevi nim Füüsikainstituudis, A.M. Prohhorovi võnkumiste laboratooriumi raadiastronoomia sektoris. See periood kujundas paljuski tema edasised teadushuvid.

Peale ülikooli lõpetamist töötas Hiie Hinrikus insenerina raadiotehase Punane RET Erikonstrueerimisbüroos 1960-1962

Aspirantuuris oli ta aastatel 1962-1966 Üleliidulise Füüsikalis-Tehniliste ja Raadiotehniliste Mõõtmiste Instituudi (VNIIFTRI) kvantraadiotehnika osakonnas Moskva oblastis. Paar aastat peale aspirantuuri töötas ta VNIIFTRI-s vaneminsenerina 1967-1968.

Tehnikateaduste kandidaadi (PhD) kraadi kaitses ta VNIIFTRI-s mikrolaine kvantvõimendite (maser) teemal erialal raadiofüüsika 1967.

Alates 1968 on Hiie Hinrikus töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis  vanemõpetaja, dotsendi ja alates 1989 professorina.  Ta on olnud raadio- ja lasertehnika professor raadiotehnika instituudis ja raadiofüüsika professor biomeditsiinitehnika keskuses.

TPI raadiotehnika kateedris Hiie Hinrikus arendas välja elektromagnetlainete kursused, nii loengud kui laborid  elektrodünaamikas, raadiolainete levis, antennides ja mikrolaineseadmetes. Tema eestvedamisel alustati uus teadussuund – laserite kasutamine side- ja mõõtesüsteemides. Mitmeid eksperimentaalseid lasersideliine katsetati Tallinnas. Pooljuhtlaseril töötavat lasersidesüsteemi demonstreeriti NSVL näitustel kümnekonnas välisriigis.

Tehnikateaduste doktori (DSc) kraadi kaitses ta TTÜ-s tehtud tööde põhjal NSVL TA Raadiotehnika ja Elektroonika Instituudis erialal raadiofüüsika 1989. Teemaks olid mürad lasersüsteemides, millest ta oli ka raamatu avaldanud.

Biomeditsiinitehnika keskus asutati Hiie Hinrikuse eestvedamisel 1994 üleülikoolilise teaduskeskusena uue, Eestile vajaliku interdistsiplinaarse õppe- ja teadussuuna arendamiseks. Ta oli selle esimeseks juhatajaks 1994-2002. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialiste oli taasiseseisvunud Eesti haiglates vaja, keegi pidi neid ette valmistama. Nüüdseks on biomeditsiinitehnika keskus kasvanud tervisetehnoloogiate instituudiks.

Peale emeriteerumist 2002 on ta jätkanud juhtiv- ja vanemteadurina ja osaleb siiani eksperdina aktiivselt teadustegevuses.

Tema teadustulemused on avaldanud kolmes erialases raamatus ja enam kui 250 teaduspublikatsioonis. Tal on kümmekond autoritunnistust ja patenti. Kolm tema õpilastest, Bachmann, Meigas ja Taklaja on jõudnud TTÜ professori tasemeni.

Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing asutati Hiie Hinrikuse eestvedamisel 1994. Ta oli EBMÜ esimene president 1994-2002. EBMÜ ühines ülemaailmsete erialaorganisatsioonidega International Federation for Medical and Biological Engeneering (IFMBE) ja International Organization for Medical Physics (IOMP). Need sidemed olid olulised biomeditsiinitehnika- meditsiinifüüsika eriala ja kutsete väljaarendamisel Eestis ja rahvusvaheliste sidemete loomisel.

Hiie Hinrikus on aktiivselt osalenud rahvusvahelises teadus-organisatoorses tegevuses. on olnud rea rahvusvaheliste organisatsioonide (IFMBE, IOMP, IEEE EMBS) ja nende komiteede liige ja täitnud mitmeid ülesandeid. Nii oli ta IFMBE esindaja WHO juures 2000-2003.

Ta on olnud maailma, Euroopa, ja regionaalsete biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teaduskonverentside komiteede liige ning sektsioonide juhataja. Hiie Hinrikus oli esimene IFMBE konverentside nais president, XI Nordic-Baltic Conference on Biomedical Engineering, Tallinn, 1999.

Hiie Hinrikus kuulus Euroopa Biomeditsiinitehnika ja Teaduse Alliansi (EAMBES) asutamise initsiatiivgruppi ja oli valitud selle juhatusse 2003-2009. Ta kuulus International Academy of Medical and Biological Engineering (IAMBE) juhatusse 2006-2009.

Hiie Hinrikus on olnud retsensent mitmete erialaste teadusajakirjade juures ja on alates 2016 International Journal of Radiation Biology kaastoimetaja.

Hiie Hinrikuse tegevust on tunnustatud Eesti Vabariigi Teaduspreemiaga tehnikateadustes aastal 2000 ja TTÜ teenetemedaliga Mente et Manu 2004. Hiie Hinrikus valiti IAMBE akadeemia iikmeks 2003 ja IFMBE auliikmeks 2018.

Hiie Hinrikuse eluloo detailsem variant „Hetked ja aastad“ on vabalt loetav DIGAR-is: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22807